Isegi Peeter I unistas oma impeeriumi põhjapealinna muutmisest "Venemaa Veneetsiaks", kuna siin oli piisav alt palju jõgesid ja ojasid. Tänapäeval võib Peterburi õigusega uhkustada ühe maailma ulatuslikuma kanalite, jõgede ja sildade süsteemi üle.
Nagu ajaloost on teada, algas Peterburis sildade ehitamine samaaegselt linna asutamisega, sest ilma nende ehitisteta oli side tema üksikute linnaosade vahel lihts alt võimatu. Esimene sild oli muidugi puidust. See ühendas Peetruse ja Pauli kindluse, millest sai omamoodi alguspunkt, Jänese saarega.
Sellest ajast on sildadest saanud üks Põhja-Palmyra sümboleid. Valdav enamus neist on tõelised insenerimeistriteosed, ajaloomälestised ja arhitektuuristiili võidukäik. Peterburi sildu uurides saab jälgida kodumaise ehitusteaduse arengut, kuna peaaegu alati kasutati ühel või teisel ajal kõige arenenumaid tehnoloogiaid.
Inseneriteaduse poolest üks kuulsamaid ja huvitavamaid on Blagoveštšenski sild, mismuutis oma nime pooleteise sajandi jooksul mitu korda, kutsudes teda kas Nikolajevski või leitnant Schmidti sillaks.
Ta astus linna ajalukku esimese püsiva pontoonina. Blagoveštšenski sild ühendab Vasilevski saart Peterburi ajaloolise keskusega ning lisaks tähistab tinglikku piiri Neeva ja Soome lahe vahel.
Selle ehitamist alustati 1843. aastal ja see kestis umbes seitse aastat. Ehitust juhtis kuulus arhitekt S. Kerberidze ja ehitise kaunistamisel võttis kõige aktiivsem alt osa A. P. Bryullov. Just tema kujundas kuulsa ažuurse piirde, mis Neptuuni kolmharki kujutades sümboliseerib veeelemendi vägivalda ja jõudu.
Avamise ajaks 1850. aastal peeti Kuulutuse silda oma kolmesajameetrise pikkusega Euroopa pikimaks. Üks selle kaheksast avausest oli liigutatav, samal ajal kui – esimest korda ajaloos – kasutati tõstemehhanismi toiteks pöördsüsteemi. Kuulutamise sild sai oma nime selle lähedal asuva samanimelise väljaku auks.
Teine nimi – Nikolajevski – anti sillale pärast keiser Nikolai I surma 1855. aastal. Muide, sisse tuli ka veidi varem ehitatud kabel, mis on ehitatud ülestõstetava silla juurde, Püha Nikolai Imetegija auks pühitsetud.
Nõukogude ajal nimetati seda insenertehnilist ehitist uhkelt "leitnant Schmidti sillaks" – ristlejal "Ochakov" toimunud ülestõusu kuulsa juhi auks.
Oma eksisteerimise ajal pontoonon läbinud kaks suuremat renoveerimist. Neist esimene, mis viidi läbi 1930. aastatel, oli tingitud sellest üle sõitvate maismaasõidukite arvu järsust suurenemisest ja selle alt läbi sõitvate laevade kandevõime suurenemisest.
Seni viimased avarii- ja taastamistööd pärinevad aastatest 2006–2007, mil konstruktsioon taastati algse välimusega. Veel varem kustutati leitnant Schmidt linna ajaloost ja sild sai tagasi oma nime - Blagoveštšenski.
