Väike-Aasia on poolsaar, mida uhub korraga neli merd – Marmara, Vahemeri, Must, Egeus, aga ka kaks kuulsat väina – Dardanellid ja Bosporus, mis eraldavad Euroopat ja Aasiat. See on Aasia teiste osadega võrreldes üsna kaugel, lääne poole tõrjutud ning selle rannikul asuvad Rhodos, Küpros ja teised saared.
Väike-Aasia on kuni tuhat kilomeetrit pikk ja kuni kuussada lai. Selle territoorium on enam kui 500 tuhande ruutmeetri suurune peamiselt mägine reljeef, millest põhiosa hõivavad Armeenia ja Väike-Aasia mägismaa, mida põhjast piiravad Ponticu mäed ja lõunas Taurus.
Väike-Aasia poolsaar on oma kaldal kaetud Vahemere taimestikuga. Metsad sellel asuvad vaid väikestel aladel, mis lisaks looduslikele tingimustele on ka nende pikaajalise hävitamise tagajärg.
Väike-Aasia poolsaare läänepoolsetes piirkondades on palju Egeuse merega risti asetsevaid mäeahelikke, mistõttu on see osa rannajoonest keeruk alt tükeldatud jamoodustab sügavad ja mugavad lahed. Siin (lääneküljel) asub Türgi tähtsaim sadam – Izmir.
Kui vaatate kaarti, näeb see poolsaar sellel välja nagu ristkülik.
Antiikajal – enne 4. sajandit eKr. – seda kutsuti Anatooliaks.
Üldiselt kuulus Väike-Aasia oma ajaloo erinevatel perioodidel osaliselt või täielikult sellistesse riikidesse nagu Hetiit, Lüüdia, Suur- ja Väike-Armeenia, Kiliikia, Vana-Rooma, Makedoonia võim, Bütsants ja teised.
Mõjukaimad Väike-Aasia rahvad olid aga hetiidid ja idas armeenlased, kes elasid siin kuni 1905. aasta genotsiidini.
Anatoolia majanduslikus ja seega ka kultuurilises arengus mängisid olulist rolli selle poolsaare loodusvarad, mille vajadus tsivilisatsiooni arenguga järk-järgult kasvas. Vana Anatoolia sügavustesse olid peidetud tohutud metallide, sealhulgas vase lademed. Kõik need rikkused tõid poolsaarele kaupmehi erinevatest riikidest, sealhulgas Lähis-Idast.
Vastatasuks toorvase ja muude materjalide eest importisid väliskaupmehed Anatooliasse suurepäraseid Mesopotaamia villaseid ja linase kangaid ning tohutul hulgal tina, mis on pronksi valmistamiseks nii vajalik.
Anatoolia territooriumil oli palju kuulsaid iidseid linnu, kuid võib-olla kuulsaim neist oli võimsa riigi pealinn - Lydia - muistne linn Väike-Aasias kullakandva kaldalPaktoli jõgi, tuntud kui koht, kus hakati vermima inimkonna ajaloo esimesi hõbe- ja kuldmünte. Sardis sai ajaloos kuulsaks ka kohana, kus valitses adios ja rikkaim kuningas Kroisus.
Mitte vähem kuulus on veel üks iidne Väike-Aasia linn – Ankara. Esimest korda mainitakse seda kroonikates 7. sajandil eKr. See asub kahe peamise kaubatee ristumiskohas, mis ühendavad Aasiat Euroopaga.
Ka meie riigi kodanikud on Väike-Aasiast hästi kursis ja seda kõike tänu sellele, et just selle territooriumil asuvad sellised populaarsed kuurordid nagu Alanya, Antalya, Kemer, Belek, Side ja nii edasi. lõunas - maaliline Küpros.
