Minsk on linn, kus elab 2 miljonit inimest. Minski metroo kaart on tõeline jalutuskäik läbi ajaloo. Siin on säilinud päris esimesed jaamad, aga ka päris uued. Samal ajal saab igaüks, isegi välismaalane, skeemist aru: kõik nimed on dubleeritud ladina keeles.
Natuke ajalugu
Tuleb märkida, et Valgevene metroost rääkides on Minski skeem ainulaadne: see on ainus kogu riigis. Tänaseks on maa-aluste tunnelite kogupikkus 25 kilomeetrit, millel on kaks haru (sinine ja punane) ning 29 jaama.
Ja see kõik algas eelmise sajandi 60ndatel. Juba siis koorusid kohalikud arhitektid välja idee luua linna riigi esimene metrooliin. Plaanid tuli aga edasi lükata: seaduse järgi said neljanda transpordiliigi hankida vaid linnad, mille elanike arv ületas miljoni.
Nii et kui see arv saavutati 1976. aastal, algas projekteerimistöö. Algselt koosnes liin 8 jaamast, millest esimene oli Tšeljuskintsevi park. Metroo oli plaanis teha 8 aastaga, kuid sellega jõuti varem: transport oli valmistaotlus 7 aasta pärast.
Sinine haru
Mitte ilma raskusteta. Näiteks kuidas ehitada jaam, mis oleks jõe vesise pinnase kõrval? Kuid juba 30. juunil 1984 toimus esimeste jaamade pidulik avamine. Nende hulgas olid Kultuuriinstituut, Lenini väljak, Oktjabrskaja, Võidu väljak, Jakub Kolose väljak, Teaduste Akadeemia, Tšeljuskintsevi park ja Moskovskaja. Kõik need jaamad töötavad ka täna.
Ülejäänud sinise liini jaamu hakati järk-järgult kinnitama. Kaks aastat pärast metroo avamist avati Vostoki jaam, mis muutis selle mikrorajooni elanikel kesklinna jõudmise lihtsamaks. 2007. aastal laiendati filiaali veel kahe jaamaga: Uruchche ja Borisovsky Trakt.
Kaasaegsemad metroojaamad - "Grushevka", "Mihhalovo", "Petrovštšina" ja "Malinovka" - on muutunud sinise liini viimasteks.
Aga teine rida?
Punane metrooliin on mõnevõrra noorem: selle ehitamine algas veidi hiljem. Esimesed jaamad avati 1990. aasta viimasel päeval. Need olid Frunzenskaja, Nemiga, Kupalovskaja, Proletarskaja ja Traktoritehas.
Huvitav fakt: Pervomaiskaja metroojaam, mis asub Kupalovskaja ja Proletarskaja vahel, avati alles paar kuud hiljem. Algselt polnud see projektis üldse ette nähtud. Kahe peatuse vahemaa tõttu tehti aga plaani mõningaid muudatusi. Praegugi on rongi väljapääs siintehakse parempoolses ukses, mitte vasakpoolses, nagu kõigis jaamades.
Aastatel 1995–2005 laienes punane joon, lisandus uusi jaamu, mis ühendasid erinevaid linnaosi. Selline nägi välja Minski metrooskeem 2014. aastal. Ja hetkel on plaanis punasele ja sinisele liinile lisada veel kolm uut peatust: Smolenskaja, Šabanõ ja Krasnõi Bor.
Roheline joon
Minski metroos on kavandatud uus skeem. Teise roheliini ehitus on juba täies hoos. Juba sel aastal on plaanis avada kolm jaama: Kovalskaja Sloboda, Vokzalnaja, Plotša František Boguševitš ja Jubileinaja Ploštšad. Ülejäänud harujaamad, milles on kokku 14 jaama, hakkavad tööle 2020. aastaks.
Varem oli plaanis ka Minski metrooskeemi lisada veel üks haru – lilla. See ühendaks linna Ždanovitšist, Drozdovist ja Vesnjankast Tšižovka ja Serebrjankaga. Projekt aga tühistati ja praegu on roheline liin ehitamisel.
Uus välimus
Hiljuti korraldati Valgevenes konkurss Minski uue metrooskeemi loomiseks. Sellel osalesid noored disainerid üle kogu riigi. Kuni mõnda aega olid kaardil märgitud ainult jaamade nimed ja mõnes punktis märgiti sularahaautomaatide olemasolu.
Ametivõimud otsustasid probleemile põhjalikum alt läheneda: nad peavad andma reisi kohta üksikasjalikku teavet. Kuidas aga kõik väikesele paberile ära mahutada? Peale mõningast mõtlemist sai probleem lahendatud jailmus Minski metroo uus skeem. Sellel on kaugemad jaamad endiselt märgistatud sümboolsete ringidega, samas kui kesksed jaamad on üksikasjalikum alt kirjeldatud. Nüüd näete metrookaardil lähimaid vaatamisväärsusi, jõgesid ja maapealsete transpordipeatuste asukohti.
Lisaks lihtsustati ladinakeelsete kirjutamisjaamade järjekorda. Kuna jaamade nimed pakuti välja valgevene keeles, kasutati transkriptsioonil selliseid tähti nagu ć, ś, ł jne. Skeemi uues vormingus loobuti sellistest tähemärkidest täielikult, võttes aluseks tuttava inglise tähestiku. alusel.
Veel üks uuendus – kõik linna mikrorajoonid on nüüd kaardile märgitud. Reisijad ei pea õiget suunda otsides telefoni süvenema: kogu teave asub kaardil. See näitab ka transpordi suunda keskusest mikrorajoonidesse, kuna kõik Minski piirkonnad pole endiselt metrooliinidega ühendatud. Nüüd pääsete hõlpsasti ühest linna otsast teise.
