Paldiski linn (Eesti) asub Tallinnast 49 km läänes ja 80 km Soomest meritsi. Sadama rajas Peeter I kaugel XVIII sajandil. Sellest ajast on jäänud palju vaatamisväärsusi, kuid kõige olulisem on Petrovski kindlus. Nüüd elab külas veidi üle 4000 inimese ehk poole vähem kui 20 aastat tagasi. Selle põhjuseks on Nõukogude sõjaväelaste lahkumine ja mereväebaasi sulgemine.
Kirjeldus
Paldiski Eestis on tuntud kui riigi lähim suursadam Lääne- ja Põhja-Euroopale, mida merevedajad aktiivselt kasutavad. See asub Parki poolsaarel, mis ulatub 10 km ulatuses Läänemerre. Linna mõjusfääri kuuluvad ka kaks suurt saart Suur ja Vajake ning väiksemad laidud. Varem nimetati neid Rooge või Rågöarna, mis on rootsi keelest tõlgitud kui "saared, kus kasvatatakse rukist". Seetõttu kandis laht kuni aastani 1762 nime Rogervik.
Alates 1762. aastastasula sai nimeks B alti sadam ja see allus Eestimaa kubermangu administratsioonile. Paldiski linna (Eesti) vapp kinnitati 4. oktoobril 1788 määrusega nr 16716. See koosnes kahest meres asuvast linnusest, millest paremale asetati keiserlik etalon. 1. detsembril 1994 muudeti vappi: keiserliku standardi asemele ilmus kindluseks stiliseeritud tuletorn. Lipp koosneb viiest horisontaalsest sini-valgest triibust.
Maastiku omadused on väga mugavad sadama asukoha kohta, mida hindasid esm alt rootslased ja pärast Peeter I. Lahe suudmes on mere sügavus 45 meetrit, a. laht ise - kuni 20 meetrit, rannajoon on umbes 13 kilomeetrit pikk.
Varajane ajalugu
Mugav geograafiline asukoht, transpordi kättesaadavus, lühike jäähooaeg meelitasid kalureid sadamasse. Esimesed soome rahva – eestlaste – asulad Paldiski (Eesti) territooriumile rajati X-XII sajandil. Algul ehitati poolsaare kindlustatud küngastele elamuid merest eemal, kus domineerisid piraadid, varanglased ja viikingid.
13. sajandi lõpus asusid piirkonda elama rootslased, arenes navigatsioon ja kalapüük. Mugava lahe kaitsmiseks ehitati väike kindlus ja tamm valati üle madala vee kuni Wayake Parksi saareni. Kohalikud elanikud hakkasid asuma mere äärde, mille tulemusena tekkis regulaarne asula.
Peetri kindlus
16. sajandi lõpus vaimustus Peeter I ideest “raiuda aken Euroopasse”, st pääseda ligiMeri. Selle tulemusena algas rida sõdu türklastega Aasovi mere pärast ja rootslastega Soome lahe pärast.
1714. aastaks kontrollis Vene impeerium juba olulisi Eesti ja Ingerimaa territooriume. Kuningas otsis järjekindl alt kõige mugavamat kohta sadama ehitamiseks. 23. juulil 1715 külastas ta isiklikult Rogerviki lahte ja kuulutas: "Ma käsin siia ehitada sõjalaevu!" 20. juulil 1718 anti linnus ja muuli pidulikult üle. Seda kuupäeva peetakse Paldiski asutamise päevaks. Eestist oleks võinud saada Venemaa peamine eelpost Läänemerel, kuid mitmel põhjusel otsustas Peeter I ehitada "värava Euroopasse" – Peterburi – Neeva kaitstuma suudmesse.
Edasine arendus
20. augustil 1762 nimetati sadam Katariina II määrusega ümber B altikumiks. 1770. aastal avati kirikukool, 1783. aastal sai asula linna staatuse. 19. sajandi alguses oli Läänemere sadam maakonna keskus, kus põhitegevuseks oli kalapüük, laevade remont ja hooldus. Asula oli Pugatšovi kaaslaste paguluspaigaks. Eelkõige veetis siin 20 aastat Baškortostani rahvuskangelane Salavat Julajev.
B alti raudtee ehitamisega 1870. aastal hakkas linn muutuma. Paldiskist Eestis on saanud üks olulisemaid sõjalis-kaubandussadamaid. Eelkõige asusid siin B alti laevastiku mereväe korpuse lahingulaevad. 1876. aastal avati meremeeste koolitamiseks Paldiski merekool, mis tegutses 1915. aastani. Muide, selle lõpetaja on esimene admiralEestlane Johan Pitka.
Rahutu XX sajand
20. sajandi alguseks oli kolmandik linna elanikest veel põllumajanduses hõivatud, teine kolmandik töötas sadamas. Tasapisi arenes aga välja uus suund – turism. Suvel muutus Paldiski (B altikumi) kuurordiks, kus tallinlastele meeldis puhata. Muide, siin toimus 1912. aastal kohtumine kahe viimase Vene ja Saksa monarhi – Nikolai II ja Wilhelm II vahel.
Esimene maailmasõda muutis radikaalselt jõudude vahekorda B altikumis. Eesti vaenutegevuse perioodil asus Paldiski sadamas B alti laevastiku manööverbaas koos väikese garnisoniga. Linna tulistas Saksa 10. laevastik. 1918. aasta talvel okupeerisid territooriumi Saksa väed. Samal ajal moodustati esimene vabariik. Eesti iseseisvus pärast seda, kui tõrjus kõik piirkonna üle kontrolli tagasi püüdnud Petrogradi revolutsioonilise armee rünnakud.
Nõukogude periood
NSV Liit sõlmis 1939. aasta sügisel Eesti valitsusega lepingu Paldiskis asuva mereväebaasi rentimiseks. Sõja eelõhtul sisenes Punaarmee B alti riikidesse ja poolsaarele paigutati rannapatareid. 28. augustil 1941 vallutasid linna sakslased ja vabastati 24. septembril 1944 meredessantoperatsiooni käigus.
Sõjajärgne periood oli intensiivse kasvu aeg. Ehitati infrastruktuurirajatised, meditsiiniasutused, elamud, laiendati sõjaväebaasi. Kanalisatsioon, tsentraalne veevarustus. Esindatud oli suurem osa elanikkonnastsõjaväelased ja nende perekonnad, nii et sõjaväe traditsioonid olid siin tugevad. 9. mai tähistamine Eestis Paldiskis ja ka linna vabastamise päev möödusid eriti pidulikus õhkkonnas.
1962. aastal ehitati külla 93. tuumaallveelaevade koolituskeskus kahe töötava reaktoriga – suurim omataoline. Selles teenis umbes 16 000 inimest.
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist suleti mereväebaas. Laevastik lahkus akvatooriumilt 30.08.1994, tuumareaktorid demonteeriti aasta hiljem ja nende asukoha kohale paigaldati betoonist sarkofaag. Enamik sõjaväelasi lahkus ümberasustamisprogrammi raames Venemaale koos eluaseme pakkumisega.
Vaatamisväärsused
Kui vaadata fotot Paldiskist Eestis, siis on näha, et tegemist on kolmest küljest merega ümbritsetud väikelinnaga. Ainult sadama töö elavdab selle mõõdetud elu. Nõukogude ajast on siia jäänud huvitavaid sõjaväerajatisi, sealhulgas:
- endine Pentagoni koolituskeskus;
- koipallusega sõjaväelaager Klooga külas;
- sarkofaagid endiste tuumareaktorite kohal;
- monument allveelaeva "Kättemaks" meeskonnale;
- majakas.
Teised vaatamisväärsused on:
- Peetri kindlus;
- Petrovskaja toll;
- Salavat Julajevi büst;
- Õigeusu ja luteri kirikud;
- puidust raudteejaam;
- Vorontsovi pärand;
- Adamsoni stuudiomuuseum.
Kaasaegsete rajatiste hulgast paistavad silma spordikeskus koos ujulaga, raamatukogu, huvikeskus ja jaanalinnufarm. Arendatakse ökoturismi, veesporti, tehakse ringreise Pakri maastikukaitsealal.
