Erakordne riik, mis on kogenud allakäigu ja õitsengu, alanduse ja ülevuse perioode – Kreeka. Ateena jäi kogu selle riigi ajaloo jooksul kõigi sündmuste keskpunktiks. Ateena õitsengu kõrgeim tipp langeb 5. sajandile eKr. Seda aega tähistas võit sõjas Pärsiaga, mis viis riigi arenguni, muutes selle maailma suurimaks. Sel perioodil sünnivad esimesed demokraatliku struktuuri põhimõtted ja kunst saavutab oma kõrgeima arengutaseme. Sellel sajandil sai Kreeka pealinn teada sellistest filosoofidest nagu Platon ja Sokrates. Siin elasid ajaloolased Thucydides ja Herodotos, teadlased ja näitekirjanikud Sophokles, Aischylos, Euripides, Aristoteles.
Kreeka pealinn kannab uhkelt nime, mis on kaashäälik tarkusejumalanna Ateena nimega. Legend räägib, et merejumal Poseidoni ja sõdalase Athena vahel tekkis vaidlus õiguse üle olla linna patrooniks. Kogunenud Kreeka jumalad otsustasid, et võim langeb selle kätte, kes tegi linnale kõige väärtuslikuma kingituse.
Merejumal lõi oma kolmhargi vastu kivi, selles kohas on merevee allika kujutised. Vastuseks lõi Athena temaga vastu maadodaga ja seal kasvas silmapilkselt oliivipuu. Pärast pikka kaalumist otsustasid jumalad, et tarkusejumalanna tõi linnale suurima kingituse ja andsid talle võimu. Sellest ajast alates kannab Kreeka pealinna nime Ateena.
Sellele maale lähevad turistid üle kogu maailma, et tunnetada Vana-Kreeka maailma, näha oma silmaga säilinud hooneid. Ateena peamine vaatamisväärsus ja sümbol on valgest marmorist ehitatud Akropolis. See püha kivi mängib tänapäeval lüli rolli, ühendades majesteetliku iidse tsivilisatsiooni modernsusega. Akropolis on õigustatult ateenlaste uhkus ja selle üle on uhke ka kogu Kreeka. Ekskursioonid sellele künkale on väga populaarsed, sest siin kõrgub linna kohal Parferoni tempel.
5. sajandil eKr. Linna, kunsti ja käsitöö patrooni, jumalanna Athena Parthenose auks püstitati tempel. Seetõttu võib Parthenoni pidada mitte ainult templiks, vaid ka omamoodi kunstigaleriiks või muuseumiks. Periklese valitsemisajal ehitasid Akropolile arhitektid Iktin ja Kallikrates mitte ainult Parthenoni, vaid ka palju teisi templeid. Enamik neist oli pühendatud Kreeka jumalannale Athenale, kuid kahjuks pole kõik neist säilinud tänapäevani.
Ateena pole ainult Akropolis oma templite ja mütoloogiliste lugudega. Kreeka pealinn on täis palju muid vaatamisväärsusi. Iidne Agora, Kerameikos, Daphni klooster, Benaki muuseum, Kreeka rahvapillide muuseumid, Kreeka rahvamuusikaKunst, Küklaadide ja Kreeka iidne kunst ning riiklik arheoloogiamuuseum. Ateena kesklinnas asub Syntagma väljak, mida nimetatakse ka Concorde'i väljakuks. Selles asub 1840. aastal ehitatud parlamendihoone. Algselt oli see kuninglik palee.
Ateena ei ole ainult ajaloolised arhitektuurimälestised, see on kaasaegne linn, mille tänavad on täis kõikvõimalikke hotelle, baare ja restorane. Kohalike elanike seas on eriti populaarsed traditsioonilised kõrtsid, kus veedetakse mõnuga aega ja kuhu kutsutakse linna külalisi. Ateenlased on turistidele väga külalislahked ja heatujulised. Kuna olete Kreekas korra külastanud, tahate sinna kindlasti veel naasta.
