Eestis on üle 1000 linnuse ja lossi. Kunagi elasid neis saksa ja vene mõisnikud. Tänapäeval on paljudest mõisatest saanud galeriid, luksushotellid ja gurmeerestoranid.
Maapiirkondades reisides saavad turistid näha elegantset ajaloolist arhitektuuri. Mõned lossid Eestis on täielikult hävinud, kuid paljud on taastatud ja avalikkusele avatud.
Peaaegu kõikidel taastatud lossidel on oma hoolitsetud aiad, hoonetes hoitakse kunstikogusid. Eestimaa linnused ja lossid jagunesid kahte tüüpi: esimene kuulus Liivi ordule ja teine piiskopkond.
Paide loss
Rajatis asub Kesk-Eesti linnas Paides. Linnus ehitati Liivimaa ordurüütli Konrad von Manderni käsul umbes 1265-1266. Linnuse keskpunkt oli kuuekorruseline torn. Hiljem linnuse müüre kindlustati ja ehitati veel kaks torni.
Liivi sõja ajal piirati linnust korduv altVene väed ja 1573. aastal vallutati see Ivan Julma käsul. Piiramise ajal suri tema ustav sulane Maljuta Skuratov, mis põhjustas tsaari kohutava raevu. Ivan Julm käskis kõik vangid põletada. Pärast linnuse valdusse võtmist naasis tsaar Novgorodi ja loss läks rootslastele. Edasi hävis Rootsi-Poola sõja ajal Paide loss täielikult, sellises seisus seisis see kaks sajandit.
Aastatel 1895–1897 algasid lossi kesktorni ja mõnes muus osas restaureerimistööd. 1941. aastal, II maailmasõja ajal, lasti aga kesktorn õhku.
Kinnus taastati täielikult juba 90ndatel, kuid sellel polnud enam suurt ajaloolist väärtust. Tornis on kunstigalerii, keskaegses stiilis restoran, piirkonna ajalugu käsitlevad näitused ja vaateplatvorm, kust avaneb suurepärane vaade linnale.
Rakvere loss
Rajatis asub Eesti põhjaosas Rakvere linnas, 20 kilomeetrit Soome lahest lõuna pool. Esimesed kindlustused pärinevad umbes 1252. aastast. Alguses oli see taanlase Wesenbergi ehitatud puidust tsitadell. 1346. aastal ehitati puidust linnuse kohale suur kiviloss. Poola-Rootsi sõja ajal aastatel 1600–1629 lasti see osaliselt õhku ja sai tõsiselt kannatada.
Meie ajal on Rakvere linnuse Estonia osaliselt taastatud, restauraatoritel õnnestus säilitada keskaegne arhitektuur. Turistid saavad külastada tsitadelli, kus taastatakse rüütlielu. Teatrietendusi peetakse sageli sisehoovis jaekskursioonid. Külastajad saavad riietuda keskaegsetesse kostüümidesse ja töötada sepa või pottseppana.
Narva kindlus
Narva kindlus ehk Hermani loss asutasid 1256. aastal taanlased. 1347. aastal müüs Taani kuningas Valdemar Põhja-Eesti (sealhulgas Narva) Liivi ordule, kes ehitas hoone oma vajaduste järgi ümber. Läbi ajaloo kuulus loss Taanile, Venemaale, Rootsile ja Saksamaale. Teise maailmasõja ajal sai see tõsiselt kannatada. Narva linnuse taastamine jätkub meie ajal. Nüüd on seal muuseum, raamatukogu ja ilus park.
Lode loss
Lode lossi tuntakse ka Koluvere nime all. 1439. aastal läks see piiskop Saare Lääne valdusse ja sai üheks tema peamiseks residentsiks. Aastatel 1646–1771 kuulus loss von Leuvenite suguvõsale. Selleks ajaks oli kindlus kaotanud oma sõjalise tähtsuse ja seda kasutati edaspidi aristokraatliku elukohana.
Aastal 1771 läks hoone Grigori Orlovi kätte, misjärel läks see keisrinna Katariina Suure omandusse. Praegu on Lode loss Eestis eraomand ja on vaid osaliselt avalikkusele avatud. Kinnisvara põhiülesanne on pidulike sündmuste läbiviimine.
Hapsalu loss
See on katedraaliga piiskopilinnus, mille ehitamine ja rekonstrueerimine kestis mitu sajandit. Põhjasõja ajal hävitati lossi müürid osaliselt Peeter I käsul.
Hapsalu toomkirik oli Ezel-Viki piiskopkonna peakirik. Alguses kasutati seda kaitserajatisena. 1688. aastal hävis tules kiriku katus. 18. sajandil alustati lossipargi varemete rekonstrueerimisega, remonditi ja restaureeriti ka kirik.
Legendi järgi ilmub augusti täiskuu ajal templi siseseinale Valge Daami kujutis – tüdruk, kes oli kiriku seintesse kinni müüritud.
Toolse loss
Selle asutaja on Liivimaa ordumeister Johann Waldhaun von Gerse. Linnus pidi kaitsma Rakveret piraadirünnakute eest. Ehitus kestis kaks sajandit, kuid Liivi sõja ajal hävisid hooned täielikult. Hiljem püüti linnust osaliselt taastada, kuid Põhjasõda ei lubanud neil plaanidel teoks saada. Loss on täielikult varemeis.
Lossi müürid on säilinud tänapäevani. Varemed olid kindlustatud ja "koipalliga kaetud". Nüüd kasutavad mägironijad neid oma eesmärkidel.
Põltsamaa loss
Asub Eesti idaosas, asutas selle 1272. aastal Liivi ordu ristisõdijate kaitsekindlusena. Liivi sõja ajal hõivasid lossi korraks Poola väed ning aastatel 1570–1578 oli see hertsog Magnus Holsteini ametlik residents, kes püüdis Ivan Julma abiga luua Liivi kuningriiki.
1941. aastal hävis loss peaaegu pommide tõttu. Tänapäeval säilinud peahoonedkirik ja mitmed kõrvalhooned.
Toompea loss
See on kindlus Eesti pealinna Tallinna keskosas mäe otsas. Nüüd asub selles riigi parlament.
Linnust hakkas ehitama Taani kuningas Valdemar pärast võitu Lindanise lahingus paganate üle. Lossihoonet kutsuti "taanlaste kindluseks", venelased aga "Kolyvaniks". Hiljem ehitati lossi kõrge torn "Pikk Saksa", mida kasutati vaatluspostina.
Toompea loss on suurepäraselt säilinud ja seda peetakse ajalooliselt väärtuslikuks B altikumi arhitektuuriansambliks.
Kuressaare loss
Kinnus ehitati tähtsamate kaubateede ristumiskohale. Algul kasutati väikest hoonet piiskopi residentsina. Ehitus lõpetati umbes 1400. aastal. Kuressaare linnus on üks väheseid, mis on säilinud tänapäevani. Põhjasõja ajal tekitati hoonele väiksemaid kahjustusi, kuid need parandati kiiresti.
Aastatel 1968-1985 viidi läbi suuremahulised rekonstrueerimistööd, mille käigus taastati tornide hävinud osad. Nüüd on linnuses muuseum ja selle ümbrus on muudetud maaliliseks pargiks.
Eesti lossid – valdused
Maarjamägi, endine krahv Orlov-Davõdovi residents, on praegu Eesti Ajaloomuuseumi filiaal.
Sangaste ehk Sagnitzi loss on Liivi ordu üks viimaseid linnuseid. Hoones on muuseum, pargis kasvab tamm, mis legendi järgiistutas tsaar Peeter.
Taagepera on samanimeline mõis külas, mida selle suurte mõõtmete tõttu sageli lossiks kutsutakse. Seda tunnistati Eesti maamärgiks, nüüd asub seal hotell ja sageli peetakse abielusid.
Alatskivi on samanimeline mõis-loss külas. Tänapäeval korraldatakse mõisas konverentse, seminare, seal on Eduard Tubina muuseum, restoran ja väike hotell.
Publikule avatud Eesti lossid pakuvad keskaegset arhitektuuri. Nad korraldavad näitusi, kohvikuid ja muuseume. Neid vaatamisväärsusi külastades saate reisida mitu sajandit tagasi. Ja kindlasti tee ka Eestimaa lossidest foto, sest need kõik asuvad B alti riikide maalilistes paikades.
