Kahtlemata on Elbe jõgi Dresdeni parim kaunistus, selle peamine vaatamisväärsus. Selle kiire kulg meenutab paljusid minevikusündmusi ja kui palju on neid veel ees! Selle tõeliselt kauni Saksimaa veetee kaldad on täis majesteetlikke losse, smaragdparke ja elegantseid sildu. Jõeorg, kus linn asub, on UNESCO kuulutanud maailmapärandi nimistusse. Ja seda peaks tõesti nägema iga reisija. Ükski turist ei saa nähtu suhtes ükskõikseks jääda. Ja keegi ei kahetse reisile kulutatud aega.
Jõel saab teha põneva merereisi, mis meenutab ajarännakut, ekskursiooni ajalukku. Luksuslikke hooneid imetledes on raske mitte imetleda. Dresdeni vaatamisväärsuste hulgas on erilisel kohal Augustus Tugeva elukoht Pillnitz. Hiiglasliku hoone ehitas monarhile eriprojekti järgi Daniel Pepelman. Silma torkab 1720. aastal hoone aluseks võetud rafineeritud barokkstiil. Pargiala on kaunistatud hiina stiilis vaatetornidega, mida valijamees armastas.
Dresden, Elbe jõgi kutsub kald alt lahkuma väikese aurulaevaga, sõites suurte ja väikeste sildade all, millest igaüks on väga maaliline. Nende vahel kõrguvad eri vanuses iidsete losside tornid. Näiteks Ekbergi loss ja spetsiaalselt Preisimaa vürsti jaoks 1850. aastal ehitatud hoone. See on tähelepanuväärne klassikalises stiilis ümara galerii poolest. Interjööre kaunistavad võimusümbolid – Preisi kotkas ja tolleaegse valitseva dünastia portreed. Tänapäeval peetakse siin kontserte ja kongresse. Mõnda aega oli terrassil restoran.
Struktuure ümbritseb Augustuse sild, arhitektuuri meistriteos, mille poolest on kuulus Elbe jõgi. Selle taga on kaks katoliku kirikut, mis Teises maailmasõjas täielikult hävisid, kuid taasloodud algsel kujul. Tänapäeval saab seal imetleda ka ooperimaja, mis taastati samuti pärast 1868. aasta tulekahju. Elbe jõel on veel üks ime, mida on tituleeritud tööstuskultuuri monumendiks. Suur metallist sild, mida kutsuti Siniseks sillaks, ühendas neid kahte küla, mis hõlbustas nende vahelist ületamist.
Elbe jõge mainitakse Kreeka geograafi Strabo vanimates kirjutistes. Meie ajastu kaheksateistkümnendal aastal joonistas ta selle oma kaardile Euroopa keskel ja pani nimeks Elfre. Sellel sõnal on vanapõhja juured ja see tähendab kiirevoolulist jõge. Tänapäeva uurijad kahtlevad aga selles, et Saksimaa peajõe nimi on seotud skandinaavia keelega. Kasvõi juba sellepärast, et Elbal puudub juurdepääs Läänemerele ja Skandinaaviale. Enamik teadlasi usub, et toponüüm pärineb sõnast "albo", mis tõlkes tähendab "hele, valge". Või galli sõnast "albis" (tähendab "valge vesi"), ladina "albis" (see tähendab "valgus") või keldi "elb" - "jõgi".
Olgu kuidas on, aga üks on selge: meie planeeti ehib võimas Elbe jõgi (kaardil võib selle leida Euroopa kesklinnast). See pole mitte ainult Dresdeni linna pärl, vaid ka Saksimaa süda.
