Kuue ja poole tuhande meetri kõrgusel, lumega kaetud, kerkivad majesteetlikult Boliivia kõrgeimad mäed – Illampu ja Ankohuma. Ja nende jalge ees on üks salapärasemaid veehoidlaid – hämmastav alt kaunis Titicaca järv, mida kohalikud inimesed väga austavad, nimetades seda pühaks.
See asub Boliivia ja Peruu piiril, tõustes üle merepinna 3812 meetri kõrgusel ning seda peetakse maailma suurimaks mageveekoguks, mis asub mägedes. Titicaca järv on nii suur, et sellel on rohkem kui kolmkümmend saart, millest mõned on asustatud ja suurimad hoiavad salapäraste templite saladusi mööda künklikke pindu.
Legendi järgi kannatas maailm iidsetel aegadel kohutavaid kataklüsme, valitses täielik pimedus, üleujutused ja inimkond oli surma äärel. Siis avanes Titicaca järv ja se alt väljus jumal Viracocha, kes käskis Päikesel, Kuul ja Tähtedel tõusta ning ta ise hakkas naisi ja mehi uuesti looma. Selle arhailise müüdi järgi juhtus kõik Tiunako saarel, mis on sellest ajast pealeAndides austatud kui püha paik.
See on Titicaca – salapärase looriga kaetud järv, mida peetakse Manco – inkade esimese kuninga – ja Inti – päikesejumala sünnikohaks. Paadiga pääseb Päikese saarele, kus asub seesama püha kivi, kust ilmus välja suur juht. See meelitab igal aastal turiste, kes on huvitatud iidsete inimeste ajaloost.
Titicaca järv, mille fotod ja videod on oma ilu poolest rabavad, on juba mõnda aega meelitanud teadlasi, maadeavastajaid ja aarete otsijaid. Selle koha nii populaarseks tegi just sellega seotud tohutu hulga legendide olemasolu.
On olemas versioon, et just neis vetes, veealuses Wanaku linnas, peideti legendaarne inkade kuld Hispaania konkistadooride eest. Arvukad lood siia kadunud aaretest tõmbasid ligi ka kuulsat okeanograaf Jacques Yves-Cousteau, kes uuris 1968. aastal allveelaeval Titicaca järve ja leidis isegi iidse keraamika, mis sai konkreetseks tõendiks selle kohta, et legendid võivad tõele vastata.
Aastal 2000 avastasid rahvusvahelised arheoloogid Titicaca järvest iidse templi varemed, mis pärinevad umbes 1000. aastast pKr, st isegi enne inkade tsivilisatsiooni. See leid, mis kinnitab kunagise võimsa tsivilisatsiooni olemasolu siin, ainult suurendab veehoidlat ümbritsevat salapära aurat, meelitades üha rohkem turiste, kes tulevad siia vaatamakahe osariigi – Boliivia ja Peruu – turismimagnet. Juunist septembrini algab siit tõeline palverännak üle kogu maailma.
Titicaca järve raamib roostikuga kaetud soo, mida peetakse Urose indiaanlaste peamiseks looduslikuks materjaliks. Sellest valmistavad nad oma kuulsaid pilliroopaate.
Navigatsiooni on järves välja töötatud alates 1870. aastast, tänapäeval teevad väikesed laevad regulaarseid reise Peruus asuvast Punost Boliivia Guakisse.
