Zosimova Ermitaaž – klooster Moskva oblastis. Selle asutas 1826. aastal munk ja vaimne kirjanik, keda selles artiklis käsitletakse. Pärast revolutsiooni Zosimova Pustyn suleti. Naasis õigeusu kirikusse alles 1990. aastate lõpus.
Munk Zosima
Zosimova Ermitaaž – naiste klooster. Selle asutas munk, vene aadlisuguvõsa järeltulija. Maailmas tunti teda Zahhary Verhovski nime all. See mees sündis 1768. aastal. Ta sai kodus hariduse, 18-aastaselt astus ajateenistusse. Pärast isa surma sai Zacharyst kahe küla pärija.
Aastal 1788 läks Verhovski pensionile, müüs oma pärandvara ja andis kloostritõotuse. 1922. aastal asutas ta kloostri, kus veetis vaid paar aastat. Peagi puhkes mõne algaja ja Zosima vahel konflikt. Nunnad süüdistasid teda omastamises ja kirikulõhes. Zosima tõmbus tagasi, tema järel tema vaimsed tütred. Koos asutasid nad kloostri, mida tänapäeval tuntakse Zosima Ermitaažina.
Kloostri sihtasutus
1826. aastal asutas Zosima Moskvast mitte kaugelnaiste kogukond. Ta elas siin kuni oma surmani. Zosima andis sellele kloostrile oma viimase jõu. Aastaid otsis ta heategijaid. Tasub öelda, et see mees oli isegi munkade seas kuulus oma erakordse üksindusiha poolest. Oma viimased eluaastad veetis ta kloostrist kolme versta kaugusel, kus ta korraldas endale väikese kongi. Ta elas seal viis päeva. Ja laupäeva ja pühapäeva veetis ta kloostris. Zosima suri aastal 1833.
Kloostri ajalugu
Arvatakse, et kloostri rajanud vanem on romaani "Vennad Karamazovid" tegelase prototüüp. Kuid see on pettekujutelm. Dostojevski värvikal kangelasel pole midagi pistmist Moskva oblastis asuva kloostriga - Zosimova Pustõniga. Kuigi vene klassiku raamatu tegelane, nagu päris inimene, oli kunagi sõjaväelane, läks ta leitnandi auastmega pensionile.
Nagu teised kloostrid ja templid, suleti ka Zosima Pustyn 1918. aastal. Territooriumil tegutses üle kaheksa aasta põllumajanduslik artell.
Kolmekümnendate alguses muudeti klooster klubiks. Ristid lammutati, aknad müüriti, võlvid kaeti vahelaega. Sõja ajal asus siin haigla. Tasub öelda, et Punaarmee vaenlase pealetung peatati kloostri lähedal. Naro-Fominskis, nagu teate, käisid ägedad lahingud. Kuid sakslastel ei õnnestunud pühapaikadele läheneda.
Kuuekümnendatel avati kloostri territooriumil pioneerilaager, kus pealinna töötajate lapsedmetroo. Ligikaudu sel perioodil hävisid nii loodetorn kui ka kirdetorn. Kloostri müürist jäi alles vaid viiendik. Siia ehitati ujula, spordikompleks, karussellid.
Kloostri taaselustamine toimus 1999. aastal. Esimesed kuud pärast avamist oli ta Moskvas asuva kuulsa Novodevitši kloostri hoov. Ja alles 2002. aasta märtsis sai ta iseseisva kloostri staatuse.
Arvustused
Zosimova Pustyn ja asub samanimelises külas, mis täna kuulub Uus-Moskvale. Siia pääsemine on lihtne – rongid sõidavad regulaarselt. Saate jõuda Bekasovo keskuse jaama, kuid arvustuste kohaselt on mugavam väljuda Zosimova Pustyni platvormil.
2000. aasta juunis kuulutati kloostri rajaja pühakuks. Kloostri territooriumil on valgest marmorist valmistatud Zosimuse monument. Viimastel aastatel on tehtud kapitaalremonti, kuid ehitustööd veel käivad. Kuigi kõrbes külastanud inimeste arvustuste kohaselt valitseb siin hämmastav antiikaja vaim. Ja hooned, mis ilmselgelt restaureerimist vajavad, ei riku üldpilti.
Püha Zosimase kevad
Vaid kahe kilomeetri kaugusel kloostrist on vana kaev, mille vesi võib legendi järgi paraneda. Sinna jõudmiseks peaksite minema mööda teed mööda Arhangelskoje küla. Pöörake järve ääres paremale. Seejärel ületa sild teisele poole,ületada raudtee, väljuda kõvakattega teele. Metsa sissepääsu juures on silt, mis juhatab Püha Zosima allika juurde – raviveega kaevu teine nimi. Mitte kaugel sellest asub varemeis kabel.
Ehk saab peagi nii kaev kui ka osa kloostri territooriumil asuvaid hooneid õigesse seisukorda viia. Kuigi tänapäeval külastavad neid kohti vaatamata mõningasele hävingule nii usklikud kui ka lihts alt uudishimulikud inimesed, kes on huvitatud õigeusu kirikute ajaloost.
