Eggenbergi loss (Austria) on kahtlemata üks huvitavamaid ja ilusamaid kohti Euroopas. Turiste meelitavad siia hämmastavad lossisaalid ja uhke lossi park. Eggenbergi loss asub Austria pinnal Grazi lääneosas Plabuchi mäe jalamil.
Selle imelise lossi loomise ajalugu meenutab tõelist muinasjuttu. Siin elavad kõik kaksteist kuud ja aastaajad ja kõik 365 päeva aastas ja isegi tunnid ja minutid. Krahv Eggenberg otsustas oma tähtsale ametikohale määramise auks luua kõige hämmastavama lossi.
Struktuuri ilmumise aeg langeb kokku kalendrite vahetumisega, aga ka olulisemate teadusavastuste ajaga, mil kõik eurooplased otsisid kõiges tõde ja mõtet. Igaüks leidis tõe milleski omas. Eggenberg leidis selle arhitektuurist ja see loss ilmus.
Üldine teave
Eggenbergi loss asub Grazist lääne pool ja asub künklikul alal.
Castle-Palace Eggenberg on üks Steiermarki ja ka kogu riigi pärleid. UNESCO kandis lossi maailmapärandi nimistusse.
Ajalooline taust
Ala, millel loss asub, omandas B althazar Egenberg 15. sajandi keskel, siis tekkisid esimesed hooned. Kuid palee praegusel kujul nägi valgust B althazari pojapoja prints Hans Ulrich von Egenbergi juhtimisel. Hans Ulrich otsustas lossi rekonstrueerida – kõik senised gooti stiilis hooned ehitati ümber algseks barokkstiilis hooneks. Selline projekt vähendas oluliselt ehituskulusid ja säilitas meeldejäävaid detaile esivanemate kohta. Uue hoone ehitustööd algasid 1625. aastal. Arhitekt oli Itaaliast pärit arhitekt Giovanni de Pomisa.
Lossi ehitus lõpetati 1646. aastal. B althazar tellis palee jaoks üle 600 maali, millest enamik on säilinud tänapäevani.
Pärast Eggenberge läks loss Herbersteini perekonna kätte, kellele see kuulus kuni 1939. aastani.
Välimus
Eggenbergi loss ei ole nagu renessansiajastul loodud hooned. Selles palees pole pretensioonikust, luksust. See on valmistatud lihtsates vormides, tänu millele rõhutatakse selle isikupära.
Lossi ehitanud arhitekt teadis Hans Ulrichi kirest astroloogia vastu ja seetõttu kujundati lossikompleks renessansi vaimus. Lisaks majale kuulus lossikompleksi gooti stiilis kabel, mis püstitati vürsti esivanemate eluajal.
Loss on miniatuurne universumi mudel: 4 külgedel asuvat kõrget torni sümboliseerivad aastaaegu, 52 on madaladtornid sümboliseerivad nädalate arvu aastas, 24 kõrvalhoonet sümboliseerivad tundide arvu päevas, 12 väravat sümboliseerivad kuude arvu ja päevade arv aastas peegeldub läbi palee 365 akna.
Arhitekti ideele tuginedes peaks lossikompleks olema meeldetuletus aja möödumisest, aga ka sümboliseerima tähtede liikumist taevas. Veel üks palee eripära on see, et ühe päeva jooksul langeb päike kindlasti igasse selle aknasse.
Interjöörid
See teema ei lõpe välisilmega, vaid läheb palee sisemusse. Tseremooniasaali seintele on maalitud sodiaagitähtkujud, laes on kujutatud planeetide süsteemi. Nende funktsioonide tõttu nimetati seda ruumi "Planeedi ruumiks".
Lossi interjööris on hõlpsasti ühendatud kaks stiili: barokk, mille tunnusteks on suurejoonelisus, pompoos ja tundeintensiivsus, ning rokokoo, elegantne, kuid sisult mitte sügav.
Täna peetakse paljudes lossi ruumides arheoloogilisi ekspositsioone. Muuseumiesemete põhieksponaat on Stretwegi vagun, mille loomise määrab VI sajand eKr. Seda vagunit kasutati kunagi usulistel tseremooniatel.
Moodsus
Kõigi alumiste tubade kujundus, mis pärineb 18. sajandist, on peaaegu täielikult säilinud tänapäevani. Lossi lagedel on suurepärane maalikogu.
Eggenbergi loss (Steiermark) eksisteerib praegu peamiselt muuseumina. Siin näete lisaksuhked kunstiteosed ja jahimuuseum ning arheoloogiliselt väärtuslike leidude kogu. Jalutuskäigud kaunis lossipargis pole vähem põnevad. See restaureeriti suhteliselt hiljuti ja seda peetakse õigustatult Euroopa pargikunsti pärliks. Park on täis romantilisi, vapustavaid ja hüpnotiseerivaid kohti, kauneid väikeseid tiike ja hämmastavat ilu taimi ning paabulinnu vaba liikumine pargialal avaldab lastele ja loomasõpradele muljet.
Samuti üks väärtuslikest vaatamisväärsustest, mille üle Austrias asuv Eggenbergi lossipalee väga uhke on, on tohutu numismaatikakollektsioon, mis oma suuruse ja sisu poolest on Austrias teine kollektsioon. See kollektsioon sisaldab üle 70 tuhande ainulaadse eksponaadi.
Huvitav on see, et tänapäevastel kümneeurostel müntidel on Eggenbergi palee-lossi kujutis. See münt lasti käibele 9. oktoobril 2002 ja selle seeriat nimetatakse "Austria ja selle inimesed". Münt on valmistatud hõbedast ja selle tiraaž on vaid 200 tuhat eksemplari.
Kompleksi meelelahutusprogramm
Kevadel ja suvel on kogu paleepark lillede ja muusikaga kaetud. See saade on lihts alt hämmastav! Siin peetakse sageli ka džässi- ja klassikalise muusika festivale. Ja kammermuusika austajad saavad seda lossisaalides küünlavalgel mõnuga kuulata.
