Planeedi suurima riigi – Venemaa – territooriumil on umbes 50 aktiivset rahvusparki. Enamik neist asub riigi Euroopa territooriumil. Üks meie osariigi loodusrikastest paikadest on rahvuspark "Mariy Chodra", mille vaatamisväärsustest tuleb artiklis juttu.
Üldine teave pargi kohta
Rahvuspark "Mariy Chodra" asub Morkinski, Zvenigovski ja Volžski piirkondade territooriumil Mari Eli Vabariigis, mis on Vene Föderatsiooni subjekt. Pargi pindala on 366 ruutkilomeetrit. See loodi 1985. aastal, et kaitsta väljasuremise eest haruldasi taimeliike, mida on siin rohkem kui 100. Artiklis näete fotosid Mari Chodra rahvuspargist.
Pargis on umbes 15 turismimarsruuti. Rahvuspargi peamised vaatamisväärsused "MariyChodra" on järved, näiteks Yalchik, Glukhoe, Kichier, aga ka Ileti ja Jušuti jõgi. Üks turistide poolt sageli külastatavatest kohtadest on Pugatšovi tamm. Turism pargis mängib Mari El vabariikide jaoks olulist majanduslikku rolli, Tatarstan ja Tšuvašia.
Kontrollib ja teostab pargis turismi- ja turvategevust, riiklik organisatsioon Föderaalne Riigieelarveline Asutus "Mari Chodra rahvuspark". Selle organisatsiooni vara on mitmed Kesk-Volga piirkonnas asuvad loodusobjektid ja kompleksid.
J altšiki järv
Võib-olla on see Mariy Chodra rahvuspargi territooriumile puhkama tulevate turistide üks lemmikkohti. Järve kaldal asuvad mitmed puhkekeskused, mis pakuvad paatide, jalgrataste ja muu varustuse renditeenust. Turistide sõnul on seal ilus liivarand, kust avaneb suurepärane vaade järve kaldale ning puhkekeskused on üsna hoolitsetud, seal on kauplused. Turistid räägivad positiivselt ka toidust, mis on mitmekesine ja maitsev.
Yalchiki järv on üks pargi suurimaid looduslikke veehoidlaid. See koosneb kahest väikesest järvest, mis on ühendatud sillaga. Suvel, kui piirkonnas on palav, kuivab see sild sageli ära, eraldades ühe järve teisest täielikult. J altšiki vetes leidub ahvenat, haugi ja muid kalaliike, nii et kalapüügi austajatele on hea valik mõnda Y altšiki kaldal asuvast puhkekeskusest.
Ileti jõgi
See on üks populaarsemaidrahvuspargi "Mariy Chodra" turismiobjektid. Jõe pikkus on üle 200 km, suurem osa sellest asub pargis. Jõgi ise pole lai (mitukümmend meetrit), Ileti ülemjooksu kaldad on järsud ning kesk- ja alamjooksu kaldad lauged, neil leidub sageli liivarandu. Jõge ümbritsevad kaunid segametsad.
Ileti jõgi on kuulus selle poolest, et õuehuvilised tulevad sinna parvetama, peamiselt süstade ja katamaraanidega. Jõe vool on rahulik kiirusel 3-6 km/h, seega sobib hästi algajale süstamatkajale. Jõel parvetamiseks on mitu marsruuti, nende pikkus varieerub 20-90 km.
Pugatšovi tamm
Võib-olla on Mariy Chodra pargis puhkamist võimatu ette kujutada ilma ekskursioonideta Vahtramäele, kus kasvab Pugatšovi tamm. Tamme eripäraks on tema suurus ja vanus, mistõttu on puu läbimõõt ja kõrgus vastav alt 1,59 m ja 26 m ning vanus tänapäevaste hinnangute järgi üle 400 aasta. Selle hiiglase lähedale asetati kivi, millel on kiri, mis annab tunnistust sündmustest, mis leidsid aset 18. sajandi teisel poolel Vahtramäel.
Ühe legendi järgi ronis Emeljan Pugatšov ise selle tamme peale enne reisi Kaasanisse. Teise legendi järgi ronis ülestõusu juht pärast lüüasaamist Kaasani lähedal puu otsa, et vaadata, kuidas see leekides põles. IgasSel juhul on usaldusväärselt teada, et Pugatšovi üksused asusid 1774. aasta suvel Vahtramäe lähedal metsades.
Mis puudutab Pugatšovi tamme, siis ta oleks võinud olla ülestõusu tunnistajaks, kuid Pugatšov ei saanud sellele ronida, sest tol ajal oli puu veel liiga väike. Arvatakse, et Emelyan Pugatšov, kui ta puu otsa ronis, oli see teine tamm, mis oli olemasolevast veelgi suurem. See kuivas kaua aega tagasi ja raiuti maha XX sajandi 40ndatel.
Praegu korraldatakse Pugatšovi tamme ekskursioone nii suvel jalgratastel ja autodel kui ka talvel suuskadel.
