Vaid 600 km kaugusel Kairost asub Egiptuse vanim linn, elavate ja surnute linn Luxor. Kuni New Age’i ajani nimetati linna Suureks Teebaks ja eesliide "suur" pole sugugi juhuslik, see oli ajastu suurimate vaaraode elu- ja valitsemispaik.
Linna ajalugu minevikus
Tagasi 21. sajandil eKr. Luxorist sai Egiptuse pealinn. See asus korraga Niiluse mõlemal kaldal, kuid selle jõe suudmed polnud mitte ainult veeallikad, vaid mängisid ka põliselanike elus sakramentaalset rolli. Niiluse eKr nimetati Styxiks ja see jagas linna kaheks osaks: elavate maailmaks ja surnute maailmaks. Ühel pool jõge õitsesid ja särasid paleed, templid, arhitektuurimälestised, marmorrajad, elu valitses ja kees, valitsesid vaaraod, keda kutsuti kuningateks, teisel pool Niilust peatus elu igaveseks ja tardus ootuses – Surnute maailm oli ja on tänapäevani haudades ja püramiidides.
Luxor, Egiptus – elavate linn
Sellel kaunil linnal on huvitav ajalugu. Ajastul, mil Egiptus tegi Luxorist oma pealinna, koges riigis arhitektuurikultuuri õitseng. Nendele on trükitud selle perioodi valitsevate vaaraode nimedhauakambrid ja monumendid, nende hulgas Ramses, Seth, Tetmos, Tutankhamon, Amenophis jt. Amunit jumal Amonit kummardades ehitasid nad endale ja oma naistele tohutud hauad ning pärast surma võtsid nad kaasa kõik väärtuslikumad asjad: relvad, ehted, kuld, hõbe, kalliskivid ja vask, riided ja isegi kirjad.
Luxoris õitses elavate maailm, loorberilehtede vahel kõrgusid templid taeva poole, sfinkside alleed kohtusid kivist tardunud ilmega templite külalistega, roheluse tehisoaasid kõrbe keskpunkt andis värskust, õitsvate orhideede lõhna, smaragdist valgust. Luksuslikud paleed panid tavalised reisijad, kes neid esimest korda nägid, värisema. Need olid hiiglaslikud ehitised, kuhu mahtus korraga tuhandeid inimesi, nende aknaid katsid Egiptuses ilmunud maailma esimesest kambrikust pärit tekstiilist keebid. Kui välismaalased kuulsid riigi nime Egiptus, kerkis nende silme ette Luxor, mis oli täis paleed ja templid, mälestusmärgid ja suured turud. See oli võimas linn.
Kui külastate Luxorit - elavate maailma Egiptust - näete riigi vanimat ja suurimat säilinud templit - Luxori templit. See seisis 2100 aastat eKr ja peaaegu sama seisab juba ka meil, see on kaks korda vanem kui meie kronoloogia, kuid selle majesteetlikud sambad seisavad võpatamata, kivikassid vaatavad külastajaid salapäraste pilkudega, nagu teaksid nad, et kõik on ei taha ja nad seisavad, valvavad Amoni rahu. Mitte vähem majesteetlik tempel püstitati Karnakis päikesejumal Amun-Rale. Majesteet jahoone monumentaalsus paneb arhitektid siiani mõtlema, kuidas ajal, mil mehhaniseeritud tööjõud täielikult puudus, kerkisid 2 tonni kaaluvad kiviplokid 20-30 meetri kõrgusele.
Elavate inimeste maailmast surnute maailmani
Lõpetanud oma valitsemisaja elavate maailmas, lahkus iga vaarao Niiluse parem alt kald alt, langes Luxorisse – surnute maailma Egiptusesse. Jõe vasakul kaldal asuvad Kuningannade org ja Kuningate org, kus on üle 40 hauakambri, kus puhkasid Thutmes 1, Thutmes 2, Thutmes 3, Tutankhamon, Hatshepsut, Madinet-Abu jt. Paljud hauad asuvad sügaval kaljudes, ainult käikude pikkus on alates 70 meetrist. Selliseid templeid, kuhu Egiptuse kuningad pärast surma igavikku läksid, loodi aastakümneid, kaunistati ja muudeti tõelisteks pühamuteks. Et mitte keegi kaasaegsetest surnud vaaraode varandusse tungida, kaitses nende haudu jumalate needus ja kõiki, kes puudutasid minevikukuningate kulda, pidid ootama kõige kohutavam karistus.
Mineviku rahu ja rikkused kutsuvad meid täna. 1979. aastal nimetati linn Luxori monumentaalsete ehitiste ja muuseumide kaitsmiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse. Külastage elavat "vabaõhumuuseumi" - Luxorit. Egiptust ei avaldata kogu oma hiilguses neile, kes pole seda linna näinud. Igal aastal tuleb siia sadu tuhandeid turiste. Enamiku Egiptust külastavate reisijate jaoks on Luxor (foto Internetis – selle tõestus) üks peamisi vaatamisväärsusi.
