Igal linnal on oma maitse – maamärk, mille üle on uhke kogu riik. Saksamaa pealinnas on see Berliini teletorn. Tänapäeval nimetatakse seda Berliini "ikooniks". Objekti kõrguselt avaneb ületamatu linna panoraam. Statistika näitab, et see vaatamisväärsus on osariigi kõrgeim tehispunkt. Teletornist on selle ilmumise esimestest päevadest saanud Saksamaa pealinna sümbol. Ja ta vääris õigustatult oma edu.
Populaarse objekti ajalugu
Berliini teletorn võeti kasutusele 1969. aasta oktoobri alguses. Kuid sellele sündmusele eelnes pikk ajalugu. Selline ehitis otsustati ehitada juba 1950. aastatel. Struktuur pidi seisma Müggelbergi mägedel. Berliini-Schönefeldi lennujaam asus selle piirkonna kõrval, mistõttu ehitusrobotid peatati, kuna kõrge konstruktsioon võib ohustada ülelendavat lennukit.
1964. aastal tegi W alter Ulbricht ettepaneku ehitada Alexanderplatzile (Berliin, Mitte) teletorn. Tulevase rajatise projekti töötas välja Hermann Hanselmann,Gunther Franke ja Fritz Dieter. 1965. aasta augusti alguses alustati atraktsiooni ehitamist. Hoone juhataja oli Gerhard Kosel, kuid varsti pärast kampaania algust ta vallandati. Kozeli vallandamist seletati sellega, et ta kulutas ehitusplatsil 200 miljonit marka, mis oli kuus korda suurem kui planeeritud eelarve.
Torni loomisel kasutati Saksa materjale. Ainsad erandid olid kaablid, liftid ja kliimaseade. Seda kõike paigaldas firma Rootsist. Omaette kuluartikli moodustas ka Hollandist tellitud kaitseklaas.
Berliini uhkuse kogu ehitamine kestis neli aastat ja torn võeti kasutusele 3. oktoobril 1969.
Kolm disaini nimetust
Berliini teletornil on kolm nime. Kohalikud kutsuvad seda "paavsti kättemaksuks", kui ehitise palli valgustab päike. Sel hetkel moodustub sellele risti kujutis. Selle nimega vihjavad sakslased kiriku diskrimineerimisele SDV-s ja sotsialistliku ühiskonna ateistlikele vaadetele.
Berlinerid kutsuvad hoonet ka Püha kirikuks. W alter – W alter Ulbrichti auks. Ulbrichti mälestuskirik on torni kolmas nimi, mis ilmus pärast Ulbrichti surma.
Kuidas atraktsioon ehitati
Berliin (Mitte - metropoli prestiižseim piirkond) - linn, kus asub samanimeline vaatamisväärsus. Kallid objektid peaksid asuma moekates linnaosades. See on päris küla keskus. Torn onriigi kõrgeim ehitis ja üks neljast planeedi kõrgeimast ehitisest. Temast edestavad kõrguselt vaid Moskva, Kiievi ja Riia teletornid.
Berliini teletorni kõrgus ulatub 368 meetrini. Objekti toru valati betooniga libiseva raketise abil. Palli skelett pandi maapinnale kokku, seejärel paigaldati toru otsa kraana ning pall tõsteti ja paigaldati fragmentidena. See kraana asub konstruktsiooni tipus tänaseni, alles täna on selle nool alla lastud. Pöörlev pall teeb täieliku pöörde 30 minutiga. Sellel on vaateplatvorm.
Antenni paigaldamiseks kasutati ka väiksemat kraanat. Samuti pandi see kokku osadena, millest igaüks oli neli meetrit pikk. Antenni pikkus on 118 meetrit. Tugeva tuulega kaldub see oma teljest kõrvale 80 cm. Talvel köetakse seda mõnikord elektriga, et vältida jäätumist.
Tornis on kaks lifti ja 986 trepiastet, samuti restoran, tornikiiv ja panoraamkorrus.
Külastage torni
Iga päev võtab Berliini teletorn vastu tuhandeid turiste. Pilet maksab olenev alt tüübist 13-23 eurot. Külalistel on võimalik osta üks neljast pakutavast piletivalikust:
- Lark - selle pääsmega näete pilti märtsist oktoobrini kell 9 hommikul ja novembrist veebruarini kell 10. Lapse pilet maksab 8,5 eurot ja täiskasvanu pilet 13 eurot.
- "Kesköö" - pilet, mis annab vaatamisõigusetornid 21.30-23.00. See valik maksab sama palju kui eelmine.
- "Speed Check" – see hind võimaldab teil broneerida pileti konkreetseks kuupäevaks ja minna ringreisile ilma järjekorrata. Pileti hind lastele 12 € ja täiskasvanutele 19,5 €.
- "VIP" on kõige kallim, kuid parim pääse: see võimaldab mitte ainult objekti üle vaadata, vaid annab ka privileege restoranis Sphere.
Huvitav torni kohta
Saksamaa pealinnas asuv teletorn kuulub Deutsche Telekomile.
1970. aastatel rajati selle jalamil vabale väljakule lillepeenardega aed. Sinna istutati ka dekoratiivpuid ja laoti välja roosad parterid.
Kui 2006. aastal peeti MM, kaunistati tornis olnud pall punase fooliumiga. Selle tulemuseks oli hiiglaslik jalgpallipall.
