Hiina kõige paremini varustatud sõjaväebaas asub kauges linnas, mille nimi on mõttetu Lushun, kuid maailm on tuntud kui Port Arthur.
Liaodongi lahe lääneosas asuv sadam, millel see sadam asub, on neljast küljest ümbritsetud küngastega, justkui loodud spetsiaalselt sõjalaevade kaitsmiseks vaenlase eest.
Alates üheksateistkümnenda sajandi lõpust, mil Hiina omandas soomustatud laevastiku, on Port Arturist saanud tema põhjarühma peamine baas. Aastatel 1894–1895 oli see jaapanlaste poolt okupeeritud ja vastav alt Shimonoseki lepingule üüritud nende poolt. See samm oli aga vastuolus Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa huvidega, kes nõudsid tungiv alt, et jõuga vallutatud poolsaar tagastataks Hiinale.
Oma kohalolekut idas laiendades astusid venelased isegi mitmeid samme Liaodongi lahe ja poolsaare rentimiseks ning esines isegi juhtumeid, kus Hiina kõrgetele ametnikele pakuti altkäemaksu. Ja 1898. aastal jõuti sellisele kokkuleppele ning Port Arthur hakkas järk-järgult muutuma Vene laevastiku peamiseks baasiks selles Vaikse ookeani piirkonnas.
Jaapanile see areng väga ei meeldinud. Veebruaris1904. aastal algas Vene-Jaapani vastasseis, mille käigus Vene väejuhatus tegi palju vigu. Ja kuigi meremehed ja tavalised sõdurid võitlesid nagu tõelised kangelased, kaotas sõjaväeosakond, kes polnud sündmuste selliseks tulemuseks valmis, selle sõja ikkagi. Kättemaks sellise kitsarinnalise juhtimise eest Venemaale oli tõeliselt hirmutav. Lisaks vaenutegevuse käigus saadud materiaalsetele ja inimkaotustele pidi ta leppima häbiväärsete tingimustega. Port Arturi alistumine lõppes Portsmouthi lepinguga, mille kohaselt läks Jaapanile mitte ainult Liaodongi poolsaar ja Lõuna-Mandžuuria raudtee, vaid ka pool Sahhalinist.
Venelased pidid rahulolu ootama peaaegu neli aastakümmet.
Ja alles 1945. aasta augustis suutsid varem Kaug-Itta ja Transbaikaliasse koondunud sõjalised jõud alustada vaenutegevust. Jaapanlased osutasid ägedat vastupanu, kuid niipea, kui meie vägedel õnnestus Hailari bastionisse tungida ja jaapanlaste arvates vallutamatust Suur-Khinganist jagu saada, oli vaenlase moraal murtud.
23. augustil laskus Port Arturisse langevarjude ja vesilennukitega muljetavaldav maandumisjõud, jaapanlased loovutasid linna ilma võitluseta.
See oli tol ajal oma mastaabi poolest ehk ainuke operatsioon, mille venelased algusest lõpuni hiilgav alt läbi viisid.
Samal aastal sõlmib NSVL Guomindangi valitsusega tuntud lepingu, mille kohaselt antakse Port Arthur talle terveks rendile.kolmkümmend aastat. Kuid sõna otseses mõttes paar aastat hiljem Chiang Kai-shek põgenes ja NLKP toonane juhtkond, et mitte rikkuda suhteid vennaliku KKPga neil aastatel, vabastas 1955. aasta alguses Port Arturi, eemaldades se alt kõik oma väed..
Port Arthur on täna suletud linn, välisriikide kodanikke sinna ei lubata. Ja ligipääs 203. kõrgusele ja Vene kalmistule on endiselt avatud.
