2024 Autor: Harold Hamphrey | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:12
Kongo pealinn on linn, millel on raskesti meeldejääv nimi Brazzaville. See on ka riigi kultuuri- ja tööstuskeskus. Kongo pealinn, mille fotot meie turistide fotoalbumitest kahjuks harva leidub, asub samanimelise jõe paremal kaldal.
Brazzaville on koduks mitmesugustele metsloomadele, sealhulgas kaelkirjakutele, antiloopidele, gepardidele, krokodillidele, aga ka paljudele madudele ja lindudele.
Kongo pealinn on Aafrika standardite järgi üsna suur linn ja seal elab umbes miljon elanikku. Põhimõtteliselt hõlmab Brazzaville'i etniline koosseis Aafrika rahvaste esindajaid (bateke, bakongo, mboshi jt), kuid siin elab ka väike protsent ameeriklasi ja eurooplasi.
Brazzaville'i ajalugu ulatub tagasi 1880. aastani, mil siia rajati Prantsuse sõjaväepost. Neid aegu iseloomustavad prantslaste aktiivne arendamine Kongo territooriumil ja nende katsed kehtestada täielik kontroll mõne Aafrika osa üle. Oma eesmärkide saavutamiseks vajasid prantslased Kongo jõel usaldusväärset kindlustust.
Väga kiiresti sai linnast suurim kauplemispunkt ja mõne aja pärastaastal sai sellest Kongos asuva Prantsuse koloonia halduskeskus. 1960. aastal saavutas koloonia iseseisvuse ja sai tuntuks Kongo Vabariigina, mille pealinn jäi endiselt Brazzaville'i. Ametlik keel on siin prantsuse keel, kuid lai alt räägitakse ka bantu keeli.
Tänapäeval on Kongo pealinn riigi tõeline kultuurikeskus. Siia on koondunud kõige rohkem nii alg- kui ka keskkoole. Lisaks tegutsevad linnas kutsekoolid ja 1972. aastal avatud rahvusülikool. Brazzaville'is on ka kaks instituuti: Pasteuri instituut ja Kesk-Aafrika uuringute instituut. Kongo pealinnas on ka rahvusmuuseum, mis teeb ulatuslikku haridustööd, ja Vabariigi Rahvusteater, mis täiendab kohalike elanike kultuurielu.
Mis puudutab linna arhitektuuri, siis siit leiate ainulaadse ja omapärase kombinatsiooni kaasaegsetest ja traditsioonilistest Aafrika hoonetest. Brazzaville'i arhitektuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsuste loendis on 1949. aastal ehitatud Püha Anna katedraalkirik, Air France'i hoone, lennufirma hotell, staadion, lütseum ja neljakorruseline pangahoone.
Brazzaville'is viibimise ajal külastage kindlasti Kongo jõe jugade kaskaadi. Kui olete veespordi fänn, külastage kindlasti lähedal asuvaid jõgesid - Niare, Kuilu ja Dzhue.
Suveniiride ostmiseks võite külastada kohalikkuarvukad kauplused, samuti Poto Potos asuv käsitöökeskus, mis on kohalike käsitööliste tarbekunsti näitus-mess. Parima keraamika ja vitspunutiste saamiseks on soovitatav minna Makana ja M'Pila küladesse, mis asuvad linnast vaid kolme kilomeetri kaugusel.
Soovitan:
Komi pealinn. Komi pealinn Sysola kaldal
Vene Föderatsiooni põhjaosas, Uurali mägedest läänes, asub Komi Vabariik. Umbes tuhat kilomeetrit läänest itta või lõunast põhja tuleb läbida kõigil, kes soovivad seda huvitavat piirkonda tundma õppida. Komi pealinn Sysola jõe kaldal on elama asunud ja on uhke oma iidse ajaloo üle
Krimmi pealinn. Krimmi poolsaare pealinn
Paljud on tänapäeval huvitatud sellest, milline linn kannab nii uhket tiitlit nagu "Krimmi pealinn"? Suur hulk inimesi on segaduses, põhimõtteliselt on kaks mõtet. Esimene on see, et pealinn on kangelane Sevastopol ja teine on see, et see on Simferopol. Milline vastus on õige? Seda küsimust on vaja mõista ja kõigepe alt märkida, et Sevastopoli peetakse üldiselt Krimmist eraldatuks, igal juhul - dokumenteeritud
Tiibeti ajalooline pealinn. Iidne Lhasa linn - Tiibeti mägismaa pealinn
Saladuslik Ida on täis saladusi – see on aksioom. Kõige iidsemad tsivilisatsioonid, nende traditsioonid ja kultuur, müstilised, religioossed koolid, võitluskunstid kutsuvad ja tõmbavad ligi tänapäeva inimesi üle kogu maailma. Eriti ahvatlevad on Tiibet ja selle pealinn Lhasa, mis on avalikkusele avatud alles eelmise sajandi 80ndatel. Turistide sissevool kasvab aasta-aast alt
Sudaani pealinn on maailma kuumim pealinn
Täna on Sudaani pealinn suurim transpordi-, finants-, tööstus- ja kultuurikeskus. Niiluse jõgi mängib linna arengus tohutut rolli. Ta ekspordib suurema osa riigis toodetud kaupadest ja impordib suure osa impordist. Lisaks jõeteedele ristuvad siin mitmed raudtee- ja autoliinid
Uus Inguššia pealinn. Magas – Inguššia pealinn
Tulevikus tormab Inguššia pealinn järjekindl alt, alates 1995. aastast ja alates 2000. aastast – ja pealinna staatuses juba ametlikult. Selle ajaga on linn kasvanud 4 km pikkuseks ja laiuseks 3 km võrra ka rahvaarvu juurde (2012. aastal elab Magas alaliselt umbes 5 tuhat inimest ja viimasel ajal, 2010. aasta alguses) oli vaid 524 elanikku). Iga päev tuleb siia tööle veel umbes 5-6 tuhat inimest
