Peterburgi minnes soovivad paljud tutvuda selle linna traditsiooniliste vaatamisväärsustega. Muidugi on siin palju kultuuripärandi mälestisi, kuid mõned neist väärivad erilist tähelepanu. Üks neist objektidest on Narva värav. Need pole küll nii kuulsad kui paljud teised Peterburi vaatamisväärsused, kuid sellegipoolest pakuvad nad linna ja isegi kogu riigi kultuuri ja ajaloo seisukoh alt erilist huvi. Artiklis räägitakse selle kultuuripaiga ajaloost, selle välimusest ja mõnest huvitavast faktist selle kohta.
Narva värav Peterburis: kirjeldus ja üldteave
Nii, me juba teame, et see imeline objekt asub Peterburi kesklinnas. Arhitektuurne hoone on valmistatud ampiirstiilis. Narva väravad ehitati aastatel 1827–1834. Nende ehitamine kestis mitu aastat. Objekti loomise põhieesmärk on jäädvustada 1812. aasta sõjas osalejate mälestust.
palju spetsialiste. Tulemuseks oli tähelepanuväärne monument, mis on säilinud tänapäevani. Siin võib alati näha palju turiste, kuna Peterburi Narva väravad on kirjas paljudes teatmikutes. Lisaks on võimatu mitte pöörata tähelepanu nende läheduses olemisele. Tänu oma küll altki suurele suurusele on need suurepäraselt nähtavad keset ülejäänud linnamaastikku. Näiteks objekti kõrgus ulatub üle 30 meetri, laius on 28 meetrit. Värava ava laius on 8 meetrit. Selle kõrgus on 15. Seega võite olla kindel, et nende mõõtmed on tõesti märkimisväärsed.
Kuidas kultuuriobjekt tekkis?
Nüüd tasub rääkida sellest, kuidas see imeline arhitektuurimälestis ehitati. Loomulikult tunnevad paljud (nii turistid kui ka kohalikud) huvi sellise suurejoonelise kultuuripärandi vastu nagu Narva väravad Peterburis. Nende loomise ajalugu on huvitav ja õpetlik.
Algselt ehitati need 1814. aastal Euroopast naasnud Vene sõjaväe jõududega kohtumiseks. Seejärel ehitati värav arhitekt Quarenghi projekti järgi puidust ja kaunistati mõne detailiga. Need asusid Narva eelpostil. Hoone püstitati väga kiiresti – kõik tööd tehti kuu ajaga.
Dekoratiivsed elemendid olid hobuste veetud vanker. Kaar oli kaunistatud Rooma sõdurite figuuridega. Selle kujundusega Narva värav aga kaua vastu ei pidanud. Mõne aja pärast jõudsid nad kohalelangus. Kuid kõik mõistsid nende tähtsust ja tähendust, mistõttu otsustati luua uus objekt teistest materjalidest, samuti veidi muuta selle asukohta.
Muundusvärav
Seega kaalusime küsimust, kuidas see kultuuriobjekt tekkis, millistel eesmärkidel otsustati see ehitada. Uue projekti, mille järgi otsustati Narva väravad ümber ehitada, lõi teine arhitekt Stasov. Põhimõttelist erinevust kahe monumendi vahel ei olnud, kuna hoone idee pole muutunud.
Pärast projekti kinnitamist alustati 1827. aastal uue värava ehitamist. Peamine erinevus vanast objektist seisnes selles, et monumendi konstruktsioon ehitati tellistest, seejärel ümbritseti vasklehtedega. Vasklehtedest loodi ka väravaid kaunistavad skulptuursed detailid. Nüüd nägid nad välja nagu kuus hobust ja hiilguse kuju. Lisaks on siin näha iidseid Vene rüütleid kujutavaid figuure.
Huvitav on see, et paljud eksperdid pööravad monumendile suurt tähelepanu. Nad väidavad, et väravatel on palju erinevusi teistest selle aja objektidest. Kõige sagedamini täheldatud tunnuste hulgas on kujunduse rangus ja lihtsus, samuti skulptuurirühma loomiseks kasutatud liiga keerukate kujutiste puudumine.
Objekti taastamine
Nii, tutvusime sellise imelise loo loomise protsessigamonument, nagu Narva värav Peterburis. Sellega lugu aga ei lõpe. Kahtlemata rõõmustas värav mõnda aega kõiki külastajaid oma kauni vaatega. Kuid mõni aasta pärast selle loomist hakkas vask kohaliku kliima mõjul halvenema. 19. sajandi lõpus otsustati see taastada. Juba aastatel 1870-1877 alustati välimuse taastamisega. Nad otsustasid asendada vaskplekid raudlehtedega, kuid see ainult suurendas korrosiooniprotsesse. Kuna väravas sees olid ruumid, otsustati osa linnaduuma arhiivist siia kolida.
1917. aastal sai monument kõvasti kannatada: see pandi põlema. Seejärel põles arhiiv täielikult maha, halvenes välimus ja väravat kaunistavad dekoratiivelemendid. 1924. aastal otsustati monument taas korda teha. Taastamistööd ei jõudnud aga lõpule viia, sest algas sõda.
Värav Suure Isamaasõja ajal
Sel ajal sai värav jälle kõvasti kannatada, neisse tekkis palju auke, mõned dekoori osad hävisid täielikult. Linna pommitati ja tulistati pidev alt.
Nende väravate kaudu lahkusid väed Leningradist rindele. Siia rajati ka spetsiaalsed tankitõrjekindlustused. Juba sõja lõpus pöördusid väed samade väravate kaudu tagasi. Muidugi poleks monument nii kehvas seisus kaua seisnud, nii et pärast sõda tuli objekti veel mitu korda restaureerida. 1987. aastal avati siin 1812. aasta sõjale pühendatud muuseum. Aeg-aj alt saab siin näha erinevaid näitusi.
Kus on monument?
Nii, tutvusime selle imelise kultuuripärandi objekti ajalooga. Võib-olla tahavad paljud Peterburis Narva väravaid külastada. Monumendi aadress: Stacheki väljak, 1. Siia pääsemine on üsna lihtne, kuna värav asub otse linna keskel. Lähim metroojaam, kust monumendi juurde on kõige mugavam jalutada, on Narvskaja. Objekti saab olema väga huvitav külastada veel ühel põhjusel - selle asukohal on ka rikkalik ajalugu, mida tasub lugeda ja lähem alt uurida. Läheduses on palju kultuuriasutusi, millele tasub tähelepanu pöörata.
Mis on praegu sees?
Nii et nüüd teame, kus see ainulaadne monument asub. Sellest, mis väravas sees on, tasub muidugi täpsem alt rääkida. Nagu juba mainitud, on seal mitu tuba ja üsna ulatuslikud. Nüüd on värav üks linnaskulptuurimuuseumi filiaalidest. Siseruumides asub sõjaväe hiilguse muuseum. See on avalikkusele avatud.
Ruumidesse pääsemiseks peate ronima kahest keerdtrepist, mis on kõigile külastajatele väga huvitav. Muuseum alustas tegevust suhteliselt kaua aega tagasi, 1978. aastal. Sellest ajast peale on siin käinud palju inimesi: nii turiste kui ka kohalikke elanikke, kes tunnevad huvi linna kultuuri ja ajaloo vastu. Seega on see üks linna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Narva värav Peterburis. Monumendi fotosid võib näha paljudes reisiraamatutes ja muudes reisimaterjalides.
Huvitavaid fakte Narva väravate kohta
Kuna objektil on rikkalik ja üsna pikk ajalugu, on sellega seotud palju huvitavaid detaile. Näiteks kui väravad ehitati puidust versioonis ja hakkasid kokku varisema, astus nende eest välja ei keegi muu kui 1812. aasta sõja kangelane kindral M. A. Miloradovitš. Siis otsustas keiser Nikolai I rekonstrueerida.
Huvi pakub ka asjaolu, et objekt asus algselt teises kohas kui praegu. Uue, juba kivist värava ehitamisel viidi need eelmisest asukohast lõunasse, Tarakanovka nimelise jõe kaldale. Nii tutvusime suurepäraste Narva väravate, nende ajaloo, asukoha ja muude huvitavate detailidega.
