Astrahani piirkonna põhjaosas, kus asub Alam-Volga parem kallas, asub maaliline Tšernõi Jari küla. Küla ametlik asutamiskuupäev on 1627. aastal. Sel aastal rajati maadele Musta Ostrogi kindlus, mis 1634. aastal oli kokkuvarisenud kallaste tõttu sunnitud kolima. Kindluse nihutamine mõjutas ka päästetud hoone ümbernimetamist Tšernojarskjaks.
Ajaloolised faktid
Juba hiljem, 1670. aastal, toimus Tšernõi Jari küla maadel (Astrahani piirkond) Stepan Razini vägede ajalooline kohtumine põlispüssidega, kes asusid mässuliste poolele.
Tšernõi Jari küla lähedal toimusid viimased lahingud E. Pugatšovi kontrolli all.
Jõe lähedal asuvate asulate läheduse ja kallaste erosiooni tõttu Volga vete poolt oli elanikkond sunnitud rannikust eemalduma.
Tšernõi Jari küla (Astrahani piirkond) põles kaks korda:
- Aastal 1741 – sel ajal põles Cherny Yar täielikult maha. Kuid mõne aja pärast ehitati see uuesti üles.
- 1870. aastal süttis Cherny Yari küla uuesti, kuid siis põles ainult küla keskosa.
Teine tulekahju oli põhjuseks ehituseks kasutatud materjalide ülevaatamisele. Sellest ajast alates hakati enamikku ehitisi ja ehitisi ehitama tellistest.
Tšernõi Jari küla (Astrahani piirkond) kiire areng võimaldas tal saada linna staatuse. Kuid kahjuks jäeti Cherny Yar peagi linna staatusest ilma. Asulast on saanud taas küla.
Vaatamisväärsused
Erilist tähelepanu Tšernõi Jari külas (Astrahani piirkond) väärib küla vanim hoone – Peetri ja Pauluse kirik, mille ehitamist alustati 1741. aastal ja mis lõpetati 1750. aastatel.
Kiriku eripära on see, et seda pole kunagi suletud olnud, ka nõukogude aastatel.
Templist mitte kaugel ei ole vähem iidne kalmistu. Sellel lebavad paljud Black Yaris elanud põlvkonnad. Need on õigeusu kasakad ja inimesed, kes surid suhteliselt hiljuti.
Moodsad leiud
Veidi üle 20 aasta tagasi, 1996. aastal, avastas kohalik vanamees Volga kaldal kõndides ootamatult luud. Hiljem selgus, et säilmed kuulusid mammutile. Samal aastal saadeti külla ka paleontoloogide ekspeditsioon. Pikkade väljakaevamiste tulemusel avastati terve mammuti skelett, mille kõrgus on umbes 3 meetrit ja pikkus veidi üle 5 meetri. Sellised loomad elasid Volga kallastel enam kui 300 tuhat aastat.tagasi.
Teine hämmastav avastus toimus 2009. aastal – leiti vanima piisoni jäänused. Lisaks leiti saiga pealuu.
Kõiki ül altoodud eksponaate saate imetleda, kui külastate Astrahani koduloomuuseumi.
