2024 Autor: Harold Hamphrey | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 10:12
Bosnia ja Hertsegoviina pealinn Sarajevo asutati 1244. aastal. Kuni 1507. aastani kandis linn Vrhbosna nime. Bosnia pealinn asub ühe kahest riigi moodustavast kogukonnast. Sarajevo on Bosnia ja Hertsegoviina tööstus- ja kultuurikeskus. Linn on koduks tööstusettevõtetele, Teaduste ja Kunstiakadeemiale, Rahvusmuuseumile, ülikoolile ja kunstigaleriile.
Bosnia pealinn asub riigi keskosas Sarevskaja orus, mida ümbritsevad Dinaari Alpid. Linna ümbritsevad igast küljest tihed alt puudega võsastunud künkad ja viis mäge, millest kõrgeim on 2088 meetri kõrgune Treskavika mägi. Ülejäänud neli mäge on Treskavikast veidi madalamad ja neid tuntakse ka Sarajevo olümpiamägedena. Linnal endal on ka künklik maastik, mis järsult tõusvaid tänavaid ja mäenõlvadele ehitatud maju vaadates kohe silma hakkab. Milyacka jõgi jookseb läbi kesklinna idast läände.
Bosnia pealinnas valitseb parasvöötme kontinentaalne kliima, mida iseloomustavad mitte väga külmad talved ja mitte nii kuumad suved. Jaanuari keskmine temperatuur on -1kraadi ja juulis umbes +19 kraadi. Piirkonna klimaatilised tingimused soodustavad hästi talispordi arengut. Näiteks 1984. aasta taliolümpiamängud peeti Sarajevos.
Nagu juba mainitud, asutati linn 1263. aastal. Sel ajal kutsuti seda Vrhbosnaks. 15.–19. sajandil kuulus see Ottomani impeeriumi koosseisu ja kandis esm alt nime Bosna-Saray, mille järgi nimetati see ümber Saray-Ovaks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Sarajevo Austria-Ungari võimu all. 1914. aastal toimus siin märkimisväärne ajalooline sündmus: Mlada Bosna liikmed tapsid Austria troonipärija Franz Ferdinandi, mis sai üheks põhjuseks, mis viis Esimese maailmasõja puhkemiseni.
Aastatel 1992–1995 Bosnia pealinn oli kodusõja ajal Bosnia serblaste piiramisrõngas.
Riigi majanduslikult kõige arenenum piirkond on Sarajevo. Bosnia pealinn on spetsialiseerunud peamiselt tööstuse ja turismi valdkondadele. Siin tegutsevad tekstiili-, toiduaine-, farmaatsia-, auto- ja metallitööstus.
Sarajevo asukoht mägedest ümbritsetud orus muudab linna väga kompaktseks ega võimalda selle ala laiendamist. See ei saa muud kui transpordi olukorda mõjutada. Autoliiklus on kitsaste linnatänavate ja parkimiskohtade vähesuse tõttu väga piiratud. Kuid selline olukord võimaldab jalakäijatel ja jalgratturitel end vabam alt tunda. Üleeuroopaline kiirtee läbib Sarajevot, ühendades selle Budapesti jaParem. Linna läbivad ka raudteeliinid.
Sarajevo haridusasutused väärivad eraldi äramärkimist. Vanim neist avati 1531. aastal ja esindab sufismi filosoofia koolkonda. Linn on koduks ka mitmele ülikoolile ning alg- ja keskkoolile.
Soovitan:
Komi pealinn. Komi pealinn Sysola kaldal
Vene Föderatsiooni põhjaosas, Uurali mägedest läänes, asub Komi Vabariik. Umbes tuhat kilomeetrit läänest itta või lõunast põhja tuleb läbida kõigil, kes soovivad seda huvitavat piirkonda tundma õppida. Komi pealinn Sysola jõe kaldal on elama asunud ja on uhke oma iidse ajaloo üle
Krimmi pealinn. Krimmi poolsaare pealinn
Paljud on tänapäeval huvitatud sellest, milline linn kannab nii uhket tiitlit nagu "Krimmi pealinn"? Suur hulk inimesi on segaduses, põhimõtteliselt on kaks mõtet. Esimene on see, et pealinn on kangelane Sevastopol ja teine on see, et see on Simferopol. Milline vastus on õige? Seda küsimust on vaja mõista ja kõigepe alt märkida, et Sevastopoli peetakse üldiselt Krimmist eraldatuks, igal juhul - dokumenteeritud
Tiibeti ajalooline pealinn. Iidne Lhasa linn - Tiibeti mägismaa pealinn
Saladuslik Ida on täis saladusi – see on aksioom. Kõige iidsemad tsivilisatsioonid, nende traditsioonid ja kultuur, müstilised, religioossed koolid, võitluskunstid kutsuvad ja tõmbavad ligi tänapäeva inimesi üle kogu maailma. Eriti ahvatlevad on Tiibet ja selle pealinn Lhasa, mis on avalikkusele avatud alles eelmise sajandi 80ndatel. Turistide sissevool kasvab aasta-aast alt
Sudaani pealinn on maailma kuumim pealinn
Täna on Sudaani pealinn suurim transpordi-, finants-, tööstus- ja kultuurikeskus. Niiluse jõgi mängib linna arengus tohutut rolli. Ta ekspordib suurema osa riigis toodetud kaupadest ja impordib suure osa impordist. Lisaks jõeteedele ristuvad siin mitmed raudtee- ja autoliinid
Uus Inguššia pealinn. Magas – Inguššia pealinn
Tulevikus tormab Inguššia pealinn järjekindl alt, alates 1995. aastast ja alates 2000. aastast – ja pealinna staatuses juba ametlikult. Selle ajaga on linn kasvanud 4 km pikkuseks ja laiuseks 3 km võrra ka rahvaarvu juurde (2012. aastal elab Magas alaliselt umbes 5 tuhat inimest ja viimasel ajal, 2010. aasta alguses) oli vaid 524 elanikku). Iga päev tuleb siia tööle veel umbes 5-6 tuhat inimest
