Santorini, keskmise suurusega saart Küklaadidel, kipuvad paljud pidama legendaarseks Atlantiseks. Võib-olla on see nii, sest selle tänapäevane välimus tekkis umbes 1500 eKr toimunud vulkaanipurske kohutava hävitava jõu tõttu. Selle tulemusena jäi suurem osa endisest Santorinist vee alla, jättes pinnale vaid armetu prahti. Järgnevate siin toimunud pursete tõttu muutusid nende piirjooned mitu korda. Selle tulemusena on Santorini (Kreeka) praegu väikeste saarte ring: Thirasia, Aspro, mis tähendab "valget", Palea Kameni ja Nea Kameni vastav alt "vanad kivid" ja "uued kivid" ning Santorini ise.
Ta ilmub turistide ette tohutu järsu kivina, mis kerkib safiirist mereveest. Kogu elu saarel toimub selle kivi otsas ning selle jalamil on arvuk alt randu ja kolm sadamat: keskne – Fira, Athinios ja Oia.
Santorinile (Kreeka) pääseb mööda vett jaõhuga. Saarel on kohalik lennujaam, mis võtab vastu Ateena, Kreeta, Rhodose ja Mykonose lennukeid. Need on mahult väikesed, hooajal tuleb koht broneerida nädal või rohkemgi ette, kuigi piletihind on päris kõrge. Lennukiga saab Ateenasse lennata 40 minutiga, parvlaevaga aga 5–8 tundi, olenev alt laevast. Ateena Piraeuse sadamast väljuvad regulaarsed ja kiired parvlaevad, mis on mitmekorruselised (liftiga) tohutud ehitised, mille pardal on mugavad televiisoriruumid, magamiskajutid, poed, baarid ja McDonaldsi sarja restoranid.
Kus peatuda Santorinis (Kreeka), leiate hõlps alt. Pealegi ei ole vaja hotellituba ette broneerida. Fira sadamas on reeglina alati haukujaid, kellel on üksikasjalikud fotod kas hotellitubadest või lihts alt tubadest ja tervetest majadest. Kuigi parem on koht broneerida. Saare vulkaaniline teke põhjustab mõningaid probleeme joogiveega. Vett on mõistlikum mitte juua kraanist, vaid võtta pudelis mineraalvett, mida Kreekas ei gaseerita. Soodasõbrad peavad ostma kalleid ja väikseid soodapudeleid.
Santorini (Kreeka) ja ka teiste saarte köök pakub palju liha- ja kalaroogasid, aga ka krevette, kaheksajalga, kalmaari, homaari, seepia, mida kohalikult nimetatakse "soupya". Igas restoranis on saadaval ka palju köögiviljaroogasid, sealhulgas maitsvad gigantes oad ja lihavaba riisiga täidetud köögiviljad. Eksootiline meie turistide jaokssee võib tunduda keedetud muru "horta", mis kasvab kõikjal Kreekas, kuid maksab poodides alates 4 eurost kilo.
Teave, kilogramm kanaliha maksab umbes sama palju. Oliivisõbrad peaksid olema valmis, et Kreekas on need väga erinevad siin müüdavatest. Kreeklased usuvad, et head oliivid peavad olema kibedad. Santorini alkohoolsetest jookidest pakuvad nad kindlasti kohalikku veini, mida on kolme sorti – valge, roosa ja punane. Väga populaarsed on seal ka ouzo ja vähid ehk viinamarjaviin. See erineb vene keelest väiksemate kraadide poolest.
Kreekas on palju huvitavaid ajaloorikkaid saari. Santorinil on oma Pompei. Täielikult tuhaga kaetud varemeid hakati Akrotiri neemel välja kaevama. Linn elas aktiivset elu juba 3000 eKr ja juba siis osati ehitada kolmekorruselisi maju ning rajada veevärki ja kanalisatsiooni. Siiski tasub Santorinile jõudnuna külastada kahte naabruses asuvat asustamata saart - Nea ja Palea Kameni. Seal saab imetleda tahkunud laava tekitatud veidraid ristandeid. Ja väävli lõhn tuletab teile meelde, et vulkaan ei ole surnud, ta lihts alt puhkab.
Saarte rannad väärivad erilist tähelepanu. Nende esiletõst on see, et igaüks neist on piiratud mitmemeetrise järsu kivimiga, mis on valmistatud tahkunud lavast. Randadest saab linna ronida mitmeastmelise trepi, funikulööri ja sümboolse tasu eest eesliga. Sellise ebatavalise transpordiviisiga saate suurepärase fotosessiooni. Pilte saab allkirjastada: "Kreeka,Santorini". Te ei pea fotot allkirjastama ja kõik on selge.
Õhtul algab saarel põnev ööelu. Avatud ööbaarid, arvukad diskoteegid. Veel üks vaatamisväärsus, mida ei tohi unustada, on päikeseloojangud. See vaatemäng sisaldub isegi ekskursiooniprogrammides.
