Jordaania Kuningriik (Araabia riik Jordaania) on osariik Lähis-Idas. See asutati suhteliselt hiljuti 1946. Ametlikult kõlab osariigi nimi nagu Jordaania Hašimiidi Kuningriik. Siin on uus maailmaime – Petra (iidne linn). Selliseid objekte on maailmas vaid seitse. Nende hulka kuuluvad kuulsad arhitektuurilised ehitised.
Lühikirjeldus
Jordaania (Jordaania riik) on kadunud idas kõrbete sekka, mis hõivavad üle 90% kogu osariigi territooriumist. Piirneb põhjas Süüriaga, kirdes Iraagiga, läänes Palestiinaga ning lõunas ja idas Saudi Araabiaga. Riiki peseb läänes Surnumeri ja edelast Punane meri. Jordaania ja Iisraeli vaheline piir on jõgi. Jordaania. Riigi pindala on vaid 92,3 tuhat ruutmeetrit. km, pealinn on Amman. Pindala poolest on see maailmas 110. kohal.
Vaatame ajalukku
Tänu arheoloogilistele väljakaevamistele leiti, et esimeneinimesed elasid Jordani territooriumil (Jordaania orus) 250 tuhat aastat tagasi. Need olid neandertallased ja iidsed Homo sapiens. Sellest annavad tunnistust leitud säilmed ja tööriistad. Iidsetel aegadel kuulus territoorium kõigepe alt kreeklastele ja seejärel Rooma impeeriumile. Sel ajal hakati ehitama esimesi linnu - Amman, Pela, Dion, Jarash. Keskajal kuulus Jordaania (Jordaania riik) Araabia kalifaadi koosseisu. Sel perioodil istutati siia islam. Aastatel 1517–1918 see kuulus Osmanite impeeriumile ja 20. sajandi alguses läks Suurbritanniale. Jordaania saavutas iseseisvuse alles 1946. aastal
Kliimaomadused ja reljeef
Suurem osa territooriumist asub kõrbeplatoo piirides, mille keskmine kõrgus on 800–1000 m. Seal on madalaid künkaid ja mägesid. Jordaania (Jordaania riik) kõrgeim punkt on Umm ed-Dami linn (1854 m). Kohalikul territooriumil asub ainulaadne geograafiline objekt – planeedi madalaim maismaa – Surnumeri (-465 m).
Jordaania on kuuma ja kuiva kliimaga riik. Kõrbetel on selle kujunemisele suur mõju. Sademeid on vaid 200 mm aastas. Ainult riigi lääneosas on Vahemere läheduse tõttu niiskem kliima ja sügiseti vihmaperiood.
Rahvastik
Rahvastiku tihedus - 68 inimest 1 km kohta2. Jordaanias elab umbes 9 miljonit inimest. Paljude Palestiina põgenike jaoks on araabia riik Jordaania saanud koduks. Elanikkond võimaldab Jordaaniale võtta maailmas 106. koha.
Valdav enamus (95%) on araablased. Riigis elavad ka tšerkessid, armeenlased, kurdid, tšetšeenid, usu järgi on elanikest enamus moslemid (üle 90%), 6% kristlased (õigeusklikud, katoliiklased, protestantlikud ühiskonnad). Ülejäänud kuuluvad usuvähemustesse – ismailid, bahaid. Riigis ateiste praktiliselt pole.
Keel ja juhtnupud
Jordaania ametlik keel on araabia keel. Teeb kontoritööd, dokumenteerib, annab välja ajalehti, esineb televisioonis ja raadios. Oma jälje jättis aga ka pikk periood Briti kuningriigis – riigis räägitakse laialdaselt ka inglise keelt, mida õpitakse koolides.
Jordaania (Jordaania riik) on kuningriik, kus valitsemisvormiks on dualistlik monarhia. Riigipea on kuningas. Tal on täidesaatev võim ja seadusandlik võim on piiratud parlamendiga. Praegu on Jordani kuningas Abdullah II, Hamishi dünastia pärija – prohvet Muhamedi otsesed järeltulijad. Ta on ka ülemjuhataja.
Haldusjaoskonnad ja transport
Vastav alt haldusterritoriaalsele jaotusele jaguneb Jordaania 12 piirkonnaks (kuberneriks). Iga piirkonda juhib kuberner, kelle nimetab ametisse kuningas. Piirkonnad omakorda jagunevad rajoonideks. Jordaanias on neid 52.
Transport riigis on arenenud. Pealinna lähedal on suur lennujaam, territooriumi läbib raudteeliin ning linnades ja nende vahelbussid sõidavad.
Majandus
Oma eksisteerimise jooksul on Jordaania kogenud palju majanduskriise. 90ndate lõpus, uue kuninga võimuletulekuga, alustas riik mitmesuguseid reforme kõigis eluvaldkondades. Vaatamata sellele, et see kuulub Lähis-Ida piirkonda, puuduvad siin nafta- ja gaasivarud. Samuti raskendab majandusolukorda viljaka maa puudusest tingitud suutmatus arendada põllumajandust. Kuningriigi mineraalidest leidub palju fosfaatide, marmori, lubjakivi, dolomiidi ja soola ladestusi.
Turism riigis areneb, kuid aeglases tempos. Reisijaid tõrjub piirkonna maine poliitiliselt ebastabiilsena – nii kajastab meedia olukorda Jordaanias. Araabia riik Jordaania, mille vaatamisväärsused on tuntud üle maailma, on venelastele huvitav sihtkoht. Kõige sagedamini külastavad turistid Surnumeri, iidset Petra linna, Siqi kanjonit, Kristuse ristimise paika, Zeusi ja Artemise templeid.
