Kuulus Bois de Boulogne (prantsuse keeles le bois de Boulogne) on tohutu metsapark, mis ulatub mööda Pariisi lääneosa. Arvatakse, et see on Londoni Hyde Parki analoog, mis on kujundatud prantsusepäraselt. Lisaks kuulub see maailma suurimate parkide hulka ja mängib linna jaoks väga olulist rolli – see küllastab metropoli hapnikuga.
Metsa ajalugu
Täna on Bois de Boulogne lihts alt suur ilus park. Seda kutsutakse traditsioonide järgi metsaks. Kuid kunagi oli see koht tõesti tohutu tihe mets – Rouvre’i tammemets. Selle esmamainimine viitab 717. aastale. Just siis kirjutas Childeric II temast oma kuninglikus hartas.
Boulogne'i mets sai 1308. aastal. Philip V Kaunis oli raskelt haige, ta tegi palverännaku. Ja just siin, Boulogne-sur-Meris, suutis ta oma haigusest taastuda. Selle rõõmsa sündmuse auks andis ta käsu püstitada Boulogne'i Jumalaema kirik. Kahjuks pole kirik säilinud, kuid selle nimi kanti üle metsa.
Siis neelas saja aastapäev Prantsusmaa allasõda, tabas see ka Bois de Boulogne'i. Läheduses asuvat Pariisi ründas ja laastas pidev alt tohutu hulk vargaid ja röövleid, kes leidsid varjupaiga Bois de Boulogne'is. Sel põhjusel püstitati metsa ümber tohutu kiviaed koos värava ja alalise vahiga.
See jätkus kuni kuningas Franciscus I ehitas metsa oma jahilossi. Siis puhastati mets röövlitest ja ragamuffiinidest ning läbiti kaks suurt teed. Siis käskis Navarra Henrik istutada siia mooruspuid ja metsast sai prantsuse siidi tootmise istandus.
Sellest ajast peale pole Bois de Boulogne olnud nii metsik. 17. sajandil peeti selles duelle ja 18. sajandil kõndisid aristokraadid. Ja Napoleon III valitsusajal asendati surevad puud mändide ja akaatsiatega, rajati teid ja matkaradasid ning mets sai oma praeguse ilme. Selle tulemusena muutus mets hoolitsetud pargiks ja sellest sai kogu Pariisi lemmikpuhkusekoht.
Bois de Boulogne täna
Sissepääs parki on tasuta ja avatud 24/7 kõigile. Mõne vaatamisväärsuse ja vaatamisväärsuste külastamise eest peate siiski maksma. Lisaks on need pargi alad avatud ainult teatud aegadel. Nende hulka kuuluvad lastele mõeldud alad – kliimaaed, kaunite lilleseadetega Bagatelle’i park, riiklik rahvakunstimuuseum ja hipodroomid.
Mets on täis igasugust meelelahutust: ratsakool, rattarent, keeglisaal, ratsutaminepaadisõit Alamjärvel, matkamine ja palju muud.
Tähelepanu väärib suurepärane Bagatelle loss, mille lähedal on roosiaed. See loss ehitati väga kiiresti - kõigest 2 kuuga. Juuni on parim aeg Bois de Boulogne'i külastamiseks, fotodest eri sortide suurepäraste kuninglike rooside seas saavad kahtlemata teie kollektsiooni pärlid. Aga muul ajal aastas võib näha ka palju kauneid taimi – tulpe, iiriseid, nartsisse, vesiroose.
Metsakonstruktsioon
- Kaks hipodroomi: Longchamp ja Auteuil.
- Kliimapark: taimed, loomaaed, mänguväljakud ja muuseum.
- Park ja Bagatelle'i palee koos tohutu roosiaiaga.
- Rahvakunstimuuseum.
- Katalaani park iidse kahesaja-aastase pöögipuuga.
- Ülem- ja alamjärved.
Bois de Boulogne'i ööelu
Mets on alati olnud suurepärane koht salajasteks armastuskohtumisteks. Rahva seas levis isegi ütlus, et Bois de Boulogne'is sõlmitakse abielud preestri puudumisel.
Täna sõlmitakse siin ka ebaseaduslikke liite. Pimeduse saabudes tormavad metsa paljud “liblikad” kõikj alt Pariisist ning ka mehed tulevad autodega “midagi ebatavalist” otsima. Ja pargi kaunid alleed, mida mööda lapsed päeval jalutavad, muutuvad öösel tõeliseks vabaõhubordelliks! Seega ootavad kogenematuid turiste, kes soovivad õhtul Bois de Boulogne'is jalutada, palju ohtlikke üllatusi.
