Gruusia elanikkond on etniliselt väga mitmekesine. Selle aluseks on grusiinid, armeenlased, aserbaidžaanlased, osseedid, venelased, abhaaslased, kreeklased, juudid, kurdid, assüürlased.
Gruusia rahvuse etniline konsolideerumine ei lõppenud isegi nõukogude perioodil ning 21. sajandi algus tõi kaasa etniliste, kultuuriliste, keeleliste ja majanduslike erinevuste olulise süvenemise.
Gruusia elanikkonna võib jagada järgmistesse etnograafilistesse rühmadesse:
- kartvelid;
- kartllased, kahhetlased (Ida-Gruusia);
- Javavs, Meskhi (Lõuna-Gruusia);
- adžaarlased, imeretiinid, lethhumid (Lääne-Gruusia);
- mingrellased (Khobi jõgikond);
- Svanid (nad elavad Svaneti mägismaal);
- Laisad (maa edelaosa mitme küla elanikud).
Üle poole riigi elanikkonnast elab linnades, suurimad neist on Kutaisi, Thbilisi, Rustavi, Batumi, Suhhumi. Nõukogude võimu aastatel kasvas riigis mitu uut tööstuskeskust: Zestaponi, Rustavi (mustmetallurgia, keemia), Tkibuli ja Tkvarcheli (söe kaevandamine), Chiatura (värviline metallurgia) jt.
ArvGruusia rahvaarv on viimastel aastatel hakanud mõnevõrra suurenema. 2013. aasta 1. jaanuari seisuga on see 4498 tuhat inimest. See on juba 0,6 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Gruusia rahvastik ja rändeprotsessid
Nõukogude ajal küüditati Ponticu kreeklased ja Meskhetia türklased. 1980. aastate lõpus põgenesid meskhetid etniliste konfliktide tõttu Usbekistanist, kuid Gruusiasse neid ei lastud ning nad asusid ajutiselt elama Krasnodari territooriumile, oodates oma saatuse otsustamist. Kuid lõpuks keeldusid ka Krasnodari territooriumi võimud neid vastu võtmast. Ja alles 2004. aastal kutsus USA valitsus kõik meskhetlased.
Pärast NSV Liidu lagunemist lahkusid Gruusiast paljud venelased, juudid, kreeklased. Samuti vähenes Osseetia rahvaarv Venemaale väljarände tõttu ning etnilised grusiinid põgenesid Abhaasiast Gruusia sisepiirkondadesse. Lisaks elab suur osa neist väljaspool Gruusiat, peamiselt Venemaal.
Riigis viimastel aastatel toimunud poliitilised ja tõsised sotsiaal-majanduslikud murrangud on viinud välis- ja siserände olulise suurenemiseni. 2009. aastal oli Gruusia üks esimesi kohti välisma alt peavarju palunud kodanike arvu poolest. Põhimõtteliselt soovivad selle riigi elanikud asuda elama ja elama Euroopas, enamasti soovivad nad kolida Poola, Kreekasse, Austriasse, Saksamaale.
Ekspertide hinnangul rändab Gruusia elanikkond riigist välja raske sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu, mida halvendas veelgi globaalnemajanduskriis ja sõjalised sündmused 2008. aasta augustis. Tänapäeval valmistab Gruusia valitsusele suurt muret riigist väljarände ulatus. Lisaks reisivad paljud kodanikud riigist välja ja töötavad seal enamasti illegaalselt, mis toob kaasa tõsiseid probleeme.
Demograafiline olukord riigis on samuti väga tõsine, praegu sünnib lapsi peaaegu poole vähem, kui on vaja vanemate põlvkonna lihtsaks taastootmiseks. Noorte ja üle 60-aastaste inimeste suhe muutub viimase kasuks. Isegi majandustingimuste oluline paranemine ei muuda olukorda tõenäoliselt paremaks.
