Praktiliselt igas endise NSV Liidu linnas on Võidu väljak – koht, kus leinatakse ja õnnistatakse mälestust Teise maailmasõja karmidel aastatel hukkunud sõduritest. Igal aastal 9. mail toimuvad siin pidulikud üritused nende inimeste auks, kes võitlesid nõukogude rahva vabaduse eest.
Minski võiduväljak asub Iseseisvuse avenüül. Varem nimetati seda ümaraks. Ja alles 1954. aastal (koos monumendi püstitamisega) sai see uue sümboolse nime, mida kasutatakse tänapäevani. Võidu väljak on Minski üks kaunimaid meeldejäävaid kohti, mis on ehitatud ühtse arhitektuurse plaani järgi. Kahe maalilise väljaku lähedal asuv 30-meetrine obelisk, mis on mõlem alt poolt ümbritsetud sõiduteega, püstitati 1954. aasta juulis. Selle tippu kaunistab Võidu orden. Tuntud Valgevene arhitekt G. Zaborsky, uskudes nõukogude inimeste kindlasse vaimu, alustas monumendi kallal tööd juba 1942. aastal. Monumendi jalamil postamendil lebab loorberioksaga kaunistatud mõõk. Obeliski neljal küljel on pronksi valatud kõrged reljeefid – väljapaistvate skulptorite A. Bembeli, S. Selihhanovi, Z. Azguri ja A. Glebovi tööd. Arhitektid ei unustanud ka rahvuslikku maitset – graniidist stele on kaunistatud valgevene ornamentidega “vöödega”.
Ausamba ümber asuvad pronkspärjad sümboliseerivad nelja rindeosa, mis osalesid riigi verisel vabastamisel natside sissetungijate käest. Valgevenesse toodi Žitomõrist ja Dnepropetrovskist voodrigraniiti, Leningradist tellitud mosaiigid, kiviraiumisega tegelesid Ukraina käsitöölised, Peterburis valati kõrged reljeefid, mõõk ja muud kompositsioonielemendid. Monumendi jalamil süüdati 3. juulil 1961 pidulikult mälestusmärk igavene tuli.
Seoses metroo ehitamisega (1984. aastal) planeeriti ümber Võidu väljak (Minsk).
Rekonstrueerimisprojekti viisid läbi arhitektid B. Školnikova, B. Larchenko, K. Vjazgina. See muutus ümarast ovaalseks. Renoveeritud Võidu väljak oli kaunistatud graniitplokkidega, kehastades nõukogude kangelaslinnu. Monumendi alla tekkis ringgalerii, mis muutus Suure Isamaasõja kangelaste mälestuseks mälestussaaliks. Selle keskel on seestpoolt valgustatud klaasist pärg, mille on loonud kunstnik V. Poznyak. Seintel on plaadid 566 Valgevene Vabariigi vabastamisel osalenud Nõukogude sõduri nimedega, kellele omistati aunimetus "Kangelane" ja peaauhind - täht.
Alates 1984. aastast on väljakule paigaldatud kivist postamente, mille sees on kapslid kõigi nõukogude kangelaste linnade maaga: Volgograd,Moskva, Odessa, Leningrad, Kiiev, Kertš, Sevastopol, Tula, Novorossiysk, Brest, Murmansk ja Smolensk.
Venemaa pealinnas Punasel väljakul toimub igal aastal sõdurite-vabastajate auks võiduparaad. Aastal 1945 võõrustas seda pidulikku üritust Teise maailmasõja kangelane, silmapaistev marssal Georgi Žukov. Paraad peeti K. Rokossovski juhtimisel Stalini, Vorošilovi, Molotovi, Kalinini ja teiste tolleaegsete kuulsate poliitikategelaste osavõtul. Täna on võiduparaad mälestusmärk ja suur tänu kõigile sõduritele, kes kaitsesid meie riigi vabadust.
