Sotši Lazarevski linnaosas, mõne kilomeetri kaugusel Loo külast, mäetipus asuvad Bütsantsi templi varemed, mis tekitavad ajaloolaste seas tuliseid vaidlusi. Arheoloogiline ala, mida kaitssid edasise hävimise vältimiseks metallkonstruktsioonid, võeti riikliku kaitse alla.
Iidse ehitise varemed
Loo tempel, mis algsel kujul järeltulijateni ei jõudnud, on vareme, millel puudub võlvid. Vanim, 10. ja 12. sajandi vahel püstitatud hoone avastati esmakordselt 19. sajandil ning 1979. aastal ilmus kuulsa teadlase Y. Voronovi raamat, kus on mainitud kultushoonet. Kümme aastat hiljem saabus Loo (Sotši) arheoloogiline rühm, kes tegi väljakaevamisi ajaloomälestise asukohas, mis annab tunnistust Bütsantsi kultuuri olemasolust küla territooriumil.
Arhitektid, kes kujundasid templi ja ehitasid selle sellest kõrgemakstingimused lubavad, ei võtnud nad arvesse üht – selle piirkonna seismilist ebausaldusväärsust. 13. sajandil tehti hoone maatasa ja alles sada aastat hiljem taastati see uuesti. Arheoloogide sõnul on vana usumälestise kohale kerkinud uus, mille varemeid näeme täna.
Templiarhitektuur
Kolmelööviline, umbes 21 meetri pikkune Loo tempel, mille keskel seisid sümmeetriliselt paigutatud sambad (nüüd on alles vaid alused), valgustasid kitsad aknad. Rohekassinise varjundiga klaasid sisestati väikestesse avadesse, millest möödusid haruldased päikesekiired. Usuhoone siseruum oli neil hetkedel täidetud salapärase valgusega. Teadlased, kes uurisid prillide keemilist koostist ja tegid kindlaks nende Bütsantsi päritolu, leidsid, et need ilmusid mitte varem kui 10. sajandil.
Keskajal kristlust tunnistava elanikkonna kultuuri iseloomustava arhitektuuriteose paksud seinad on laotud liiva- ja lubjakiviplaatidest, aga ka kiltkivist. Katteplokid katsid kogu välispinna, andes templile majesteetliku välimuse: kaugelt tundus see lillaka katusega elegantne valge kivikirik. Teadlased leidsid väljakaevamiste käigus mitu nikerdatud kaunistustega seinakildu ning leidsid ka plaadi, millele olid graveeritud kreeka tähestiku tähed.
Alan-Abhaasia usuhoonete rühma, mis olid Bütsantsi arhitektuuris omaette suund, kuulus Loo tempel (Sotši) ristkülikukujuline.kolm sissepääsu ja sama palju apsiiide (altariääred).
On uudishimulik, et arheoloogid on avastanud nii templi territooriumil kui ka kaugemal 13.–14. sajandisse pärinevaid matmisi.
Kultushoonest sai kindlus
Maavärinas hävinud Loo tempel muudeti mitu sajandit hiljem kaitsekindluseks, mida kinnitavad arheoloogilised leiud. Niigi kitsad müüritisega kaetud aknad muutusid lünkadeks, lõuna- ja läänepoolsed sissepääsud suleti ning põhjast jäi alles kolmas. Ja templi taga oli vahitorn, millest nüüdseks on alles vaid vundament.
Kui vaatate 19. sajandi Musta mere piirkonna kaarti, näete seda, mida peetakse Loo (Sotši) vana kindlustempli varemeteks.
Erilise atmosfääriga koht
Nüüd on ainuke säilinud sein toestatud metalltugedele ning sees olev läbipääs on laudadega ummistunud, mis rikub veidi ajaloomälestise visuaalset taju. Nagu turistid tunnistavad, on Loo tempel tugeva energiaga hõred alt asustatud koht. Täielik vaikus ja rahustav merekohin võimaldavad tunda erilist atmosfääri ning iga külastaja kantakse kaugesse minevikku ilma ajamasina abita. On legend, mille kohaselt peab iga atraktsiooni külastav turist puudutama seina ja siis täidab Jumal kõige kallima soovi.
Huvitavaid fakte
Õigeusu kirik usub, et iidne kultustempel on pühendatud Pühale Võitvale Jürile. Loo igal aastal 6. mail päevalsuure märtri mälestuseks, võtab vastu tohutu hulga varemete juurde ruttavaid palverändureid.
Pühades paikades põimuvad muistsed legendid tegelikkusega nii tihed alt, et teadlased vaidlevad tänapäevani, milline neist on tõsi ja milline väljamõeldis. Ühe legendi järgi hukati roomlased apostel Siimon Zealoti ja maeti ta Musta mere ranniku lähedale. Viissada aastat hiljem hakkasid kristlased otsima jutlustaja hauda ja leidsid selle siit. Sellesse kohta, mida nimetatakse Nicopsiaks, püstitasid usklikud templi. Mõned ajaloolased on kindlad, et pühak maeti Uus-Athosesse ja teiste uurijate sõnul on praegused varemed sama religioosne ehitis, mis kerkis Kananiti hauale, mida pole veel avastatud.
