Pregeli jõe keskel, Kaliningradi südames, Oktjabrski saare lähedal, asub Kanti saar. Varem kandis seda nime Kneiphof. Selle moodustavad eelnimetatud jõe kaks haru. Alates 14. sajandist on siin olnud üks kolmest Koenigsbergi moodustanud asulast.
Saarel on mitmeid kauneid ja huvitavaid vaatamisväärsusi, millest peamised on katedraal ja maailmakuulsa filosoofi haud. Suure teadlase auks sai see koht oma nime. Kuid enne selle sündmuse toimumist toimus atollil palju sündmusi ja nimetati ümber.
Peripetia nimega
Kaasaegsel Kanti saarel oli kunagi ajalooline nimi Kneiphof, mis tuleneb saksakeelsest Kneiphofist. Sõna moodustati preisikeelsest terminist knypabe, mis tõlkes tähendab ümbritsetud jõgi, vesi. Enne kui atollile tekkis esimene asula, kandis see nime Vogtswerder, mis tulenes saksakeelsest sõnast Vogtswerder, mis omakorda moodustati sõnast Vogt, vogt – mille eest vastutas ta ja Werder, misvene keeles kõlab nagu jõesaar. 1327. aastal anti välja harta, mille järgi anti saareasulale linnaõigused. Ja sel ajal nimetati asula ümber Knipaw (Knipaw).
Juba aastal 1333 saab Kanti saar taas uue nime Pregelmünde, mis kõlab saksa keeles nagu Pregelmünde. Selle nime teket soodustasid saksakeelsed sõnad Pregel (Pregel) ja Mündung, mis tõlkes tähendab suud. Kuid see nimi ei jäänud külge ja järk-järgult juurdus igapäevaelus eelmise nime Kneiphof saksastatud vorm.
Saarearendus
Kneiphof (praegu Kanti saar) on äärmiselt soodsa asukohaga. See on ehitatud maa ja vee kaubateede ristumiskohta. Seetõttu on see algusest peale kujunenud laevanduse ja kaubanduse keskuseks. Möödunud sajandi alguseks oli atoll tihed alt täis ehitatud ja viis silda ühendasid selle maaga. Nende ehitistega seoses tekkis isegi huvitav probleem: see oli ülesanne Koenigsbergi linna seitsme silla kohta. Selle lahutas kuulus matemaatik Leonhard Euler. Ta tõestas, et kõiki sildu pole võimalik ületada, kui üks neist pole kaks korda ületatud. See näide oli graafiteooria algus.
1944. aastaks koosnes Kanti saar (Kaliningrad) 28 tänavast, 304 majast, katedraalist ja raekojast. Trammid sõitsid linnas. Kuid Briti lennuki pommitamine augustis 1944 hävitas atolli ajaloolised hooned peaaegu täielikult. Ainult katedraal suutis osaliselt ellu jääda. Sõjajärgsel perioodil lammutati linna varemedtellised, mis saadeti praamidega Leningradi taaselustamiseks.
1970. aastate alguses pandi üle atolli estakaadisild, millest sai kogu Kaliningradi üks peamisi transpordiarteriid. Sillaga külgneva territooriumi parendamiseks rajati saarele skulptuuripark ja arboreetum. Katedraal rekonstrueeriti alles 1998. aastal. Sellest objektist on saanud visiitkaart ja küla tähtsaim vaatamisväärsus. Selle kiriku seinte äärde on maetud Koenigsbergi populaarseim elanik, silmapaistev filosoof ja mõtleja Emmanuel Kant.
Silmapaistev maamärk
Arvatakse, et katedraali Kanti saarel (Kaliningrad) hakati ehitama 1333. aastal. See kuupäev on ju Põhjatorni tuulelippu raiutud. Teutooni ordu lubas kohalikul piiskopil ehitada Kneiphofi saarele uue katedraali, kui selgus, et vana luteri kirik ei mahuta enam kõiki koguduseliikmeid. Katedraali ehitamine kestis 80 aastat. Algselt oli plaanis ehitada katedraal-kindlus, kuid pärast 5 aastat peale ehitustööde algust plaanid muutusid, projektis tehti mõningaid muudatusi ning seejärel hakati katedraali ehitama eranditult religioosse hoonena.
Katedraal seestpoolt
Kui viibite Kanti saarel, peaksite kindlasti katedraali vaatama. Tänapäeval see aga ei tööta ning jumalateenistusi peetakse ainult evangeelsetes ja õigeusu kabelites, misasetatakse objekti sisse. Ülejäänud katedraali territoorium on varustatud kontserdisaali ja muuseumiga. Hiiglaslik kontserdisaal asub esimesel korrusel. Sellel on üks Euroopa suurimaid oreleid. Vanasti mängis sellel muusikat jutuvestja Hoffmann.
Keerdtrepist üles ronides näete ainulaadset Immanuel Kantile pühendatud muuseuminäitust.
Skulptuuripark – saare teine vaatamisväärsus
Kanti saar (Kaliningrad) on kuulus ka oma erakordselt kauni skulptuuripargi poolest. See asub atolli lääneosas ja on omamoodi vabaõhumuuseum. Seal on maamärk alates 1984. aastast. Pargi kollektsioonis on ligikaudu 30 skulptuuri, mille hulgas on postamente kultuuritegelastele - heliloojatele, kirjanikele ja luuletajatele, keda ühendab teema "Inimene ja maailm".
Pargis pakuvad huvi ka siin kasvavad taimed. See on peaaegu 1030 erinevat tüüpi põõsaid ja puud.
