Tallinna raekoda on üks tuntumaid linna vaatamisväärsusi. See asub vanalinnas. Keskajal oli see hoone linna peamine administratiivhoone. Sinna pääsesid vaid aadli esindajad, kes lahendasid linnaeluga seotud küsimusi.
Tänapäeval koosneb see ainulaadne ajalooline hoone mitmest osast, millest osa on linnavõimude kasutuses ja ülejäänud toimivad muuseumisaalidena.
Raekoda Tallinnas sai 2014. aastal 610.
Üldkirjeldus
Raekoda on Põhja-Euroopa ainus gooti stiilis linnavalitsuse hoone, mis on säilinud tänapäevani. Tänapäeval saab iga turist peaaegu täielikult tutvuda selle huvitava ajaloolise hoone kõigi ruumidega: keldrist kuni tornini, kuhu pääseb mööda keerdtreppi,koosneb 115 sammust.
See majesteetlik hoone asub vanalinna peaväljaku keskel. See püstitati kahe aastaga (1402–1404). Esialgu olid kõik ruumid mõeldud erinevate burgomeistrite koosolekute pidamiseks. Ja täna kasutatakse Tallinna raekoda aadlike inimeste, presidendi vastuvõtmiseks ja pidulike kontsertürituste läbiviimiseks. Esindusliku raekoja tornikiivri tuuleliival lehvib kuulus Vana Toomas, mis on olnud Tallinna sümboliks 1530. aastast.
Suvel toimib raekoda muuseumina, mida saab külastada iga turist või reisija. Siin saate nautida selle atraktsiooni hiilgust. Eriti imetletud on valgusküllaste koosolekuruumide interjöörid. Maalitud laed, ebatüüpilised puidust nikerdused ja kõige ainulaadsem kunstiteoste kollektsioon on siin veetlevad.
Torni kõrguselt avaneb suurepärane maaliline linna panoraam. Pööningul ja keldris asuvaid ruume kasutatakse näituste korraldamiseks.
Ajalugu
Tallinna raekoda (vt fotot artiklis) on ainus peaaegu muutumatuna säilinud sellises stiilis hoone. Selle esmamainimine pärineb aastast 1322. Tol ajal oli see väike paekivist ehitatud ühekorruseline hoone. 14. sajandi lõpuks oli Hansa Liitu kuulunud Tallinna (tol ajal Reveli) oluline kaubanduslik tähtsus kõvasti kasvanud, mistõttu tekkis vajadus laieneda.administratiivhoone. Ilmusid avarad saalid pidulikeks sündmusteks. 1483. aastal lisati hoonele 64 meetri kõrgune torn ning 1530. aastal püstitati tornikiivrile kaitsekujuline tuulelipp, mida linlased kutsusid Vanaks Toomaks.
Tulevikus kasvas see majesteetlik hoone mitmesuguste kaunistustega. Linnameistri Daniel Peppel valmistas 1627. aastal draakonipeade kujulised metallist paisud, mis on tüüpiline näide keskajal oma töid loonud Revali seppade kõrgest oskusest. 17. sajandil tehti raekoja väike ümberehitus, mille järel tekkis torni tornikiiv (hilisrenessansi stiilis). Sama sajandi keskel tekkis uus sissepääs, tänu millele hakkas keskvärav asuma hoone eest, päris keskel. Raekoja idafassaad ja aknad muudeti 19. sajandil.
Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta kevadiste sundpommitamiste ajal, mis olid vajalikud linna vabastamiseks natside sissetungijate käest, hävis raekoda osaliselt. Kuid sõjajärgsed restaureerimistööd on andnud hoonele oma esialgse välimuse.
Saalid ja ruumid
Tallinna raekoda koosneb mitmest saalist, mis on avatud ka siis, kui ametlikke üritusi ei toimu.
- Magistraadi saal – raekoja pearuum. Seal peeti ka varasemaid koosolekuid. Täna eksponeeritud kunstiteoseid, mis on temaatiliselt seotud õigusemõistmisega. Kõige väärtuslikumad neist on Johann Akeani (17. sajandi Lübecki kunstnik) maalid.
- Burger's Hall – ruum pidulikeks vastuvõttudeks. Siin olid välissaadikud, kellele korraldati rändmuusikute ja näitlejate esinemisi. Saali seinu kaunistavad maaliliste seinavaipade koopiad, mis kujutavad stseene kuningas Saalomoni lugudest.
- Kaupmehe saal - ruum, kuhu kogunesid Tallinna kaupmehed oma tehinguid tegema. Seinal ripub endiselt kaubateede kaart ja seinte ääres on laekad.
- Kaubandus- ja keldrisaalid - veinikeldritena kasutatavad ruumid. Nüüd on muuseumis püsinäitus.
Hoones on ruumid, mis on projekteeritud köögi ja riigikassa jaoks. Ja tänapäeval esitletakse köögitoas keskaja hõngu. Märkimist väärib ka see, et köögi otsas oli vanasti ka rotimeeste tualett. Lisaks oli kogu hoone kanalisatsioon ühtne ja täiuslikult säilinud. Riigikassa muudeti lõpuks linnapea kabinetiks. Eriti väärtuslikud on lasteportree Rootsi kuninganna Christinast ja Rootsi kuninga Karl XI nooruspõlve pilt.
Torn
Kõige huvitavam Tallinna raekojas (foto on toodud artiklis) on vana Tallinna territooriumi kohal kõrguv torn, õigemini vaated kellatorni asukohast (34 meetrit kõrge).
Torni saab ronida 3 euroga, tuleb ronida järskudest astmetest, aga see on seda väärt. Vaated ül alt on hämmastavad. Tõsi, see sait on väike ja kontrolligenaabruskond tuleb läbi kitsaste akende-aukude. Linnavalvurid uurisid selle vaateplatvormi abil, kas kuskil puhkeb tulekahju ja kas vaenlase väed on lähenemas. Ohu korral löödi häirekella, mille valmistas 1586. aastal Tallinna meister Hinrik Hartmann. Kuni viimase ajani oli kella helinat kuulda iga tund (löökide arv vastas kellaajale). Seda tehti käsitsi. Nüüd aga juhitakse kellamängu kella (raekoja fassaadil) elektroonilise süsteemi abil.
Raekoda turistidele
Suvel võib igaüks torni ronida ja vapustavat ümbrust imetleda. Torni kõrguselt avaneb imeline vaade Raekoja platsile ja ümbruskonnale.
Hoones tegutseb fotomuuseum. Peaksite pöörama tähelepanu selle iidse hoone sammastele. Ühte neist kasutati keskajal "häbiväärsena". See meenutab kivisse ehitatud köidikuid ja kette. Nende abiga aheldati kurjategijate käed, mille tõttu nad ei saanud liikuda.
Tallinna Raekoda on külastajatele avatud sisesaalide ja -ruumidega tutvumiseks aastaringselt. Nad pakuvad siin huvitavaid ja põnevaid ekskursioone.
Legend
Legendi järgi toimusid keskajal Tallinnas igal kevadel Suure Merevärava lähistel väljakul parimate linnavibude võistlused. Täpseim laskur, kes suutis tabada märklauda (puupapagoi), sai auhinnaks hõbedase karika. Kord, kui ritta rivistatud rüütlid oma vibu tõmbasid, sihtmärkiootamatult kukkus, läbistatuna tundmatu noolega. Tulistajaks osutus lihtne vaene noormees Toomas. Teda noomisi ja teda sunniti papagoi paika panema.
Sellega noormehe vastased sanktsioonid piirdusid, talle tehti isegi ettepanek valvuriks hakata. Ja neil päevil oli see vaestele suur au. Kuid Toomas õigustas hiljem usaldust igati, näidates pidev alt üles kangelaslikkust lahingutes (Liivi sõda). Vanadusele lähemale kasvatas ta uhked vuntsid ja sarnanes väga vapra sõdalasega, kes kõrgis tuulelipu kujul Tallinna linnahalli kuulsas tornis. Ja sellest ajast peale hakati teda kutsuma Vanaks Toomaks.
Raekoja kohvik
Tallinnas Raekoja platsil on väga huvitav asutus - kõrts, mis asub ajaloolises hoones endas. Kohvik "Kolm draakonit" on sisustatud keskaegses stiilis. Ja ühe ukse kohal olev kiri "Mängime keskajal" meelitab turiste sellesse ainulaadsesse kohvikusse.
Siin olles saate täielikult sukelduda keskaegse elu atmosfääri.
Arvustused
Tallinna raekoda tundub paljude turistide arvates üsna askeetlik ja karm. Kuid jalutuskäik mööda seda jätab palju üsna elavaid ja unustamatuid muljeid. See huvitav ajalooline koht annab täieliku ülevaate eelmisest elust.
Museumisaalide ekspositsioonide ja tornplatvormilt avaneva ümbruskonna kohta on palju positiivseid hinnanguid. Positiivsed ja entusiastlikud ülevaated selle ainulaadse Tallinnas asuva vaatamisväärsuse kohta -kohvik linnahallis.
Kuidas sinna jõuda?
Raekoja aadress: Estonia, Tallinn, Raekoja plats 1, 10114.
Raekoja juurde pääsemiseks tuleks üles otsida vanalinn. Ühistransporti sellel ei ole, seega tuleb maha tulla lähimates peatustes: Linnahall, Vabaduse väljak ja Virul. Edasi tuleks jalutada päris vanalinna keskossa, kust on kohe näha linnahall. Külastada saab tööpäeviti ja laupäeval 26. juunist 31. augustini kell 10-16. Teistel päevadel saab seda vaadata ainult eelneval kokkuleppel.
