Riigi suurim linn, Aserbaidžaani osariigi iidne pealinn – Bakuu on tööstus- ja kultuurikeskus. Selles elab üle poole vabariigi linnarahvastikust. Aserbaidžaani pealinna poolt hõivatud territoorium ulatub 192 000 hektarini.
Baku asub Absheroni poolsaarel, mida peseb Kaspia meri. Paljud väikesed saared moodustavad Bakuu saarestiku.
Aserbaidžaani pealinn on hästi arenenud infrastruktuuriga kaasaegne mugav linn, milles minevik ja olevik on väga tihed alt läbi põimunud. Euroopa ja Aasia traditsioonid eksisteerivad selles suurepäraselt koos.
Bakuu on suur kultuurikeskus. Just siin avas oma uksed esimene moslemiteater ja siin esitati moslemite idas esimest korda ooperimuusikat. Bakuus ilmus Aserbaidžaani esimene ajaleht ja avati raamatukogu koos lugemissaaliga.
Aserbaidžaani pealinnas on palju kultuuri-, arhitektuuri- ja ajaloomälestisi. Siin saate tutvuda Lääne-Euroopa arhitektuuri näidetega.
Bakuu on suur tööstuskeskus. Siia on koondunud kuulsad naftaväljad. Kivid, naftaväljad, võimsad kraanalaevad. Linn on arendanud masinaehitust, instrumentide valmistamist ja ka paljusid teisi kaasaegseid tööstusharusid.
Aserbaidžaan – ainulaadsete vaatamisväärsustega pealinn – on terve kivitsivilisatsioon. Huvitavamad muinasaja näidised on koondunud linna vanasse ossa. Siin on Shirvanshahide palee. Selle ehitus pärineb 15. sajandist.
Aserbaidžaani pealinn Bakuu on hämmastav linn. See hoiab palju saladusi ja legende. Kui sõita selle piiridest 30 km kaugusele, siis Surakhani küla ääres võib näha maailmakuulsat tulekummardajate templit. Iidsetest aegadest on siin edasi antud legende salapärastest tulekahjudest. Tegelikult on tegemist gaasivoogudega, mis pääsevad maapinnast välja ja hapnikuga kokkupuutel süttivad.
Erinev alt mõnest teisest osariigist on riigi vaatamisväärsused kaitstud Aserbaidžaani Vabariigi seadustega. Bakuut külastab palju turiste välisma alt ning kõiki hämmastab linnaelanike hoolikas ja aupaklik suhtumine ajaloo- ja kultuurimälestistesse.
Aserbaidžaani pealinnas on veel üks ainulaadne kompleks – linna territooriumil asuv Kapa küla, mis 1988. aastal tunnistati riiklikuks etnograafiamuuseumiks. Selle territooriumil on 243 monumenti. Varem oli see koht tsitadell, mis ehitati 14. sajandil.
Turistidele pakutakse alati Neitsitorni vaatama. Selle ehitamine kestis esimesest kümnenda sajandini. Selle loomise ajalugu on kaetud erinevate saladuste ja legendidega ning keegi ei saa selles kindel ollaöelda, mis on nendes lugudes tõsi ja mis on fantaasia.
Teine Aserbaidžaani riiklik ja looduslik vaatamisväärsus on mudavulkaanid. Üle poole maailma mudavulkaanidest asuvad riigi territooriumil. Kui nende purse algab, kostab maa seest mürinat ja plahvatusi, puhkevad gaasijoad, mis süttivad koheselt. Sellise tulesamba kõrgus võib ulatuda 1000 meetrini.
