Selles artiklis räägime sellest, kust õigeusu kirikute arhitektuur pärineb, mida see sümboliseerib ja millistele põhimõtetele see on üles ehitatud, samuti sellest, kui tähtsaks peetakse erinevat tüüpi kirikuid.
Pole saladus, et kristlus Venemaal ei ole põlisusund. Õigeusk tuli meile kaugest Bütsantsist. Jah, ja kirikute ehitamise põhimõtted põhinesid Bütsantsi templitel. Kuid kuigi algselt püüdsid vene arhitektid kopeerida kirikute arhitektuuri, omandas kirikute ehitamine aja jooksul ainulaadse stiili ja oma sakraalse tähenduse.
Võib öelda, et ristkupliga kiriku ehitamise tehnoloogia jõudis Bütsantsist Venemaale. Sellel on oma eripärad, kuna sellel on tingimata kuppel, mis asub neljal sambal, mis sümboliseerib nelja põhipunkti ja nelja evangelisti. Nelja peamise järel on kaksteist või enam sammast, mille ristumiskohad moodustavad ristimärgid ja jagavad templi tsoonideks, millest igaühel on oma nimi ja eesmärk.
Ajaloolaste ja religiooniteadlaste uuringute kohaselt pärineb ristkupliga tempel Rooma katakombidest.
Katakombides oli kupli asemel alati loomuliku valguse allikas, see sümboliseeris Jumala või Jeesuse Kristuse valgust. Muidugi näeb maapealne ristkupliga tempel välja võrreldamatult majesteetlikum kui katakombid. Kuid siiski on mõned arhitektuurilised sarnasused säilinud.
Ehitustehnoloogia areng Venemaal erineb esialgu Bütsantsi omast. Põhiliseks ehitusmaterjaliks oli ju puit, millest ehitati sageli telkide kujul kuplitega kirikuid, sest traditsioonilise kujuga kuplit on puidust raske teha. Isegi aja jooksul hakkasid kerkima telkidena kuplitega kivikirikud. Tõsi, XVII sajandil keelati selliste templite ehitamine.
Kuid Venemaal ja hiljem Venemaal ehitati puitkonstruktsioonile vaatamata rohkem kui üks täielikult Bütsantsi ristkupliga kirikule vastav. Põhimõtteliselt on need valgest kivist ühe ja viie kupliga kirikud.
Tänapäeval on õigeusu kirikute arhitektuur kaugele arenenud, kui vaadata algsest Bütsantsist. Kuid templite ehitamisel on siiski palju funktsioone ja põhimõtteid.
Üheks eristavaks põhimõtteks oli kuplite suurem arv. Ja kui algselt ehitati ühe- ja viiekuplilisi kirikuid, siis nüüd on neid palju rohkem. Ühe kupliga kirikud on pühendatud Jumala ühtsusele jatema loomingut.
Kahekordse kupliga jutt Jumala, inimeste ja inglite topeltloomingust, aga ka Jeesuse Kristuse (jumala ja inimese) kaksikloomusest.
Kolmekuplilist kasutatakse kolmainsuse sümbolina.
Neljakuplilised templid sümboliseerivad nelja evangelisti ja kardinaalseid juhiseid.
Viis kuplit räägivad Jeesuse Kristuse ülendamisest.
Seitsmekupliga on tunnistus seitsmest sakramendist ja seitsmest voorusest.
Üheksa kupliga tempel annab tunnistust üheksast ingliastmest.
Kolmeteistkümne kupliga tempel on Jeesuse Kristuse ja kaheteistkümne apostli sümbol.
Kakskümmend viis templi kuplit räägivad teoloogi Johannese ennustusest.
Ja kolmkümmend kolm kuplit annavad tunnistust Jeesuse täisaastatest.
Muud kuplite arvu ei pakuta. Kuid on oluline märkida, et igal templi elemendil on mingisugune püha tähendus. Alates Bütsantsi ajast on arhitektuur kaugele edasi astunud. Kõik õigeusu kirikud on aga endiselt ehitatud ristikupli põhimõttel.
