Maalilises Läti linnas Siguldas, mis asub Gauja jõe paremal kaldal, Riiast viiekümne kilomeetri kaugusel, asub salapärane Turaida loss, mis tänapäeval on muuseum-kaitseala.
Koos kõigi külgnevate hoonetega on selle pindala 41 hektarit. Selle originaalne arhitektuur maalilise looduse taustal loob suurepärase pildi. Igal aastal tuleb Siguldasse seda ilu vaatama üle 170 tuhande turisti.
Turaida loss: ajalugu
Riia peapiiskopi Alberti dekreediga, kes rajas veidi varem Daugava suudmesse tulevase Läti pealinna Riia, alustati 1214. aastal lossi-kindluse ehitamist. Kui see valmis sai, sai hoone nimeks Friedland, mis saksa keelest tõlkes tähendab "rahu maad". Tõsi, liivimaal see nimi ei juurdunud.
Kuid Turaida ei elanud mitte ainult palju aastaid, vaid püsis ka tänapäevani. Vanade liivlaste keelest tõlgituna tähendab see jumalikku aeda. Turaida loss (Sigulda) on oma strateegilist tähtsust säilitanud juba mitu sajandit. Kuid 1776. aastal hävitas tulekahju hoone peaaegu.
19. sajandi alguses kerkis muinaslinnuse õuele maamõis: ehitati elamud, aidad, tallid ja muud kõrvalhooned. 1924. aastal kanti Turaida loss, mille fotot näete allpool, riikliku kaitse all olevate ajalooliste paikade nimekirja.
Restaureerimine
Restaureerimistööd algasid alles pärast sõja lõppu Natsi-Saksamaaga. Esm alt taastati 26 meetri kõrgune lossitorn. Hiljem sai sellest külastajate vaateplatvorm. Selle kõrguselt avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale, mis on sõna otseses mõttes rohelusse uppunud. Sageli nimetatakse neid kohti Läti Šveitsiks.
Esimene arheoloogiline ekspeditsioon korraldati 1974. aastal. Teadlased avastasid väljakaevamiste käigus enam kui viis tuhat ainulaadset eksponaati. Spetsialistid koostasid tehtud töö kohta üksikasjaliku fotoreportaaži, loodi üle viiesaja iidse lossi skeemi. Teadlased usuvad, et kõige väärtuslikumateks leidudeks peetakse tänapäevani säilinud iidsete vannide müüritist kaevude, ahjude, õlletehaste, iidsete ehete ja müntidega.
Loss täna
Hetkel ei ole Turaida loss (Läti) veel täielikult restaureeritud. Sellest hoolimata saavad turistid juba näha vahitorni, põhja- ja lõunatorni, linnuse müüre, aga ka mõningaid eluruume. Need sisaldavad muuseumiekspositsioone, mis räägivad lossi ajaloost.
Võite minna vaateplatvormileronida mööda kitsaid ja madalaid käike kivist astmetega. Nende laius ei ületa 0,5 meetrit ja kõrgus veidi üle 1,5 meetri. Siia ei satu ei päevavalgus ega ümbritseva maailma helid. Mööda linnusetorni võimsat ümarmüüri mööda madalaid, pimedaid ja kitsaid kaevuluuke ronimine on raske katsumus ka füüsiliselt vastupidavale inimesele. Vaateplatvormile sattudes tunneb turist ainsat soovi – hinge tõmmata, maha istuda, justkui pärast rasket jooksu. Kuid mõne aja pärast on maastikud, mis avanevad, nii lummavad, et kõik tõusuraskused ununevad kiiresti.
Museum-Reserve
1988. aastal sai Turaida loss muuseum-kaitseala staatuse. Selle ülesannete hulka kuulub 9. sajandisse ulatuva ajaloopärandi populariseerimine ja säilitamine. Territooriumil on kolmkümmend üheksa hoonet, millel on suur ajalooline ja arhitektuuriline väärtus, kultuuri- ja loodusmälestised. Lisaks lossile kuuluvad kompleksi Kirikumägi, 18. sajandi luteri kirik, Turaida Roosi haud, Rahvalaulude park ja muud meeldejäävad paigad.
Rohkem kui pool sajandit tagasi alanud arheoloogilised väljakaevamised, aga ka teadusuuringud, ei lõpe asulas tänapäeval. Arheoloogid leiavad uusi esemeid, mis täiendavad muuseumi fondi. Neid saab lossis näha aastaringselt. Turaida loss, mille aadress on st. Turaidas 10 on kujunenud Läti populaarseks kultuurielu keskuseks. Selle territooriumil toimuvad kaasaegse ja vanamuusika kontserdid, toimuvad etnograafilised ja rahvafestivalid,erinevaid näitusi ja muid riigi kultuuriüritusi. Ja lossi hoovis saab vaadata käsitööliste tööd.
kirik
See ehitati lossi territooriumile 1750. aastal preester Daniel Merkeli õnnistusel. Hoone näeb välja üsna range ja isegi, võiks öelda, askeetlik. Ja seda võiks segi ajada mingisuguse kõrvalhoonega, kui mitte just baroksete elementidega tehtud torn, mis lisati 1808. aastal. See on üks väheseid puukirikuid Lätis, mis on säilinud tänapäevani.
Selles kaunistatud ekspositsioon ja säilinud interjöör räägivad kirikumäe ja kiriku enda ajaloost. Tänapäeval on see toimiv tempel. Selles asub vanim muusikainstrument – orel. Selle kinkis kirikule 1839. aastal mõisa omanik Gehleni lesk Ulrike. Esimese maailmasõja ajal see pill hävis ja selle asemele tuli harmoonium.
Aedniku maja
Thurgaydi lossis on mitu hoonet, mis on oma pika ajaloo jooksul oluliselt muutunud. Nende hulgas on aedniku maja, mis vaatamata kogu ümberehitusele pole kaotanud oma esialgset suurust. Nüüd on seal näitus, mis on pühendatud Gauja liivlastele ja nende tähendusele Läti kultuuris ja ajaloos. Ekspositsioon esitleb iidsete inimeste tööriistu, relvi, majapidamistarbeid, mis avastati Turaida mäe väljakaevamistel.
Laulupark
Lossi juurde viivast teest vasakul on rahvalaulupark. See koosneb laulude aiast ja Dyne'i mäest. Neid on kakskümmend kuusskulptor Indulis Ranki valmistatud skulptuurid. Need illustreerivad Läti elanike elukogemust ja rahvalaule, samuti avaldavad austust Krisjanis Baronsi mälestusele, kes kogus ja süstematiseeris palju rahvalaule.
Turaida roosi legend
Pole saladus, et kõik keskaegsed lossid on kaetud arvukate legendide ja traditsioonidega. Turaida loss pole erand. Inimkonna ajaloo jooksul on loodud palju lugusid, mis räägivad, et tõeline armastus on alati tugevam kui surm. Markantseim näide on maailmakuulus lugu Romeo ja Juliast. Nende noorte olendite armastus oli nii tugev, et nad eelistasid lahkuminekule surma. Turaida lossi legend pole vähem liigutav ja romantiline. Kõik Läti elanikud teavad seda ja räägivad sellest hea meelega kõigile külalistele. Turaida Rose on maia tüdruk, kes valis au ja armukesest eraldatuse asemel surma.
Sajandivanuste puudega ümbritsetud Kirikumäel asub iidne kalmistu, kuhu maeti kohalikud elanikud. Aja jooksul matmispaik praktiliselt kadus, kuid ainus meeldejääv koht jäi sajandivanuse pärna alla, kuhu maeti Maya Greif. Tema elu pani aluse kaunile legendile Turaida roosist.
Aastal 1848 avaldas Magnus von Wolffeld kohtutõendid ja protokollid selle tüdruku mõrva kohta Gutmani koopas augustis 1620. Pärast 1601. aasta lahingut, kui Rootsi vägedel õnnestus Turaida loss vallutada, leidis kohalik ametnik Greif hukkunute hulgast väikese tüdruku. Ta adopteeris lapse ja pani talle nimeMaya.
Aastad möödusid kiiresti ja Mayast sai ebamaise iluga tüdruk. Selle eest hakkasid kohalikud teda Turaida roosiks kutsuma. Lossis elas ja töötas Maya kihlatu, aednik Victor Hale. Õhtuti kohtusid armastajad Gutmani koopas. Kuid kaunitari tõmbas ka lossi sõjaväepalgasõdur Adam Yakubovski.
Tüdruk lükkas tema armastuse tagasi ja Jakubovski sai kurjast peale – ta otsustas uhke kaunitari jõuga enda valdusesse võtta. Ta kirjutas väidetav alt Maya kihlatu nimel kirja palvega tulla kiiresti temaga kohtumisele Gutmani koopasse. Sinna jõudes sai Maya aru, et ta oli lõksu meelitatud. Ja siis tegi ta meeleheitliku otsuse. Tüdruk näitas Yakubovskile punast taskurätikut, mida ta kandis, ja ütles, et see on tema kihlatu kingitus, mis kaitseb teda mõõgahoopide eest.
Ta kutsus reeturliku Jakubovski kontrollima ja kontrollima taskurätiku võlujõudu. Ta tõstis mõõga ja hetkega langes Maya elutuna maapinnale. Victor leidis mõrvatud tüdruku ja tormas meeleheitel Turaidasse abi otsima. Kui inimesed koopasse tulid, leidsid nad se alt aedniku kirve. Victorit süüdistati Maya mõrvas ja ta oleks kõigi õiguste kohaselt tulnud süüdi mõista.
Jakubovski kolleeg Skudritis muutis aga sündmuste käiku. Ta tuli kohtusse ja rääkis, kuidas oli. Victor mõisteti õigeks ja õnnetu Maya maeti Turaida kalmistule. Tema hauale istutas Victor pärna. Tänapäeval tulevad traditsiooni kohaselt kõik Sigulda noorpaarid siia, et vanduda üksteisele igavest armastust.
Kuidaskas sinna jõuda?
Kõik, kes soovivad seda iidset lossi oma silmaga näha, peaksid Riiast bussi või rongiga sõitma. Mõlemal juhul peate väljuma Sigulda peatuses ja istuma bussile, mis viib teid Turaida peatusesse. Sellest mõne minuti kaugusel ilmub teie ette Turaida loss. Muuseumikaitseala lahtiolekuajad sõltuvad aastaajast:
- novembrist märtsini on avatud 10.00-17.00;
- oktoobris ja aprillis - 10.00-19.00;
- maist septembrini – 09.00-20.00.
Kui juhtute olema Lätis, ärge jätke kasutamata võimalust lossiga tutvuda. Oleme kindlad, et see reis jääb teile kauaks meelde.
