Serbia Vabariik on Ida-Euroopa arenenud rahvusvaheline riik. See asub Balkani poolsaare lõunaosas. Alates 2000. aastast on ta ÜRO liige, alates 2012. aastast Euroopa Liidu liikmekandidaat. Halduslikult on riik jagatud mitmeks piirkonnaks. Kosovot ja Vojvodinat on viimasel ajal peetud autonoomseks. Viimane piirkond on Euroopa kõige multikultuursem piirkond.
Asula ajalugu
Alates 6. sajandist pKr e. iidsed slaavi kogukonnad hakkasid moodsa Serbia territooriumil tekkima. Enamasti asustasid nad Balkani poolsaare läänepiirkondi. Sada viiskümmend aastat hiljem hakkasid tekkima sellised protoriiklikud ühendused nagu Dukla, Travunia, Zahumye ja Pagania. Neist suurim ja arvukaim oli Serbia vürstiriik. Pikka aega olid kõik B alti riikide piirkonnad Bütsantsi impeeriumi võimu all.14. sajandil õnnestus Serbia vürstiriigil kaitsta oma iseseisvust. Nii hakkas moodne riik tekkima. Ajavahemikul 1330–1350 õitses vürstiriik kiiresti. Sellegipoolest vallutati sajandi lõpupoole Serbia uuesti. Nüüd on temast saanudOttomani impeeriumi halduspiirkond. Järgmise sajandi jooksul tulid vürstiriigi territooriumile tuhanded türklased. On tähelepanuväärne, et 16. sajandi keskpaigaks koosnes Serbia elanikkond pooltest Osmani impeeriumi põlisrahvaste esindajatest.
17. sajandi lõpus sai vürstiriik Austria riigi osaks. Alates 1810. aasta algusest toimus Serbias mitu suurt ülestõusu. Kodusõda nõudis tuhandeid inimelusid. Ja alles 1878. aastal kuulutati Berliinis välja kauaoodatud riigi iseseisvus. 20. sajandi alguses hõlmas uus riik selliseid territooriume nagu Kosovo, osa Sandzhakist ja Makedoonia. Esimese ja Teise maailmasõja ajal kaotas riik osa oma valdustest. Montenegro eraldus Serbiast 2006. aastal ja Kosovo paar aastat hiljem.
Demograafiline teave
Esimene rahvaloendus riigis toimus alles 2011. aasta lõpus. Juba siis oli Serbia demograafia negatiivne. Rahvaloenduse andmetel oli riigi rahvaarv umbes 7,5 miljonit inimest. Samal ajal märgiti suurimat arvu riigi lõuna- ja põhjapiirkondades. Järgmised on sarnaste näitajatega Šumadija, Belgrad ja Vojvodina. Mis puutub Kosovosse, siis seal elab veidi üle 1,7 miljoni elaniku. Demograafilist kriisi süvendab kõrge suremus. Selle näitaja järgi edestab Serbia kõiki Euroopa riike. Suremus ületab sündimust ligi 40%. Keskmine eluiga on 74 aastat. Alates 2000. aastate keskpaigast on suurt perekonda peetud suureks harulduseks.
Viimastel aastatel on riigis hoitud rände taset 0% juures. Veelgi enam, kümned tuhanded noored töövõimelised inimesed lahkuvad igal aastal Serbiast.
Rahvusvaheline koosseis
Serbia elanikkonnast on 83% põlisrahvad. Järgmine ülekaalukas etniline rühm on ungarlased. Nende osakaal on umbes 4%. Enamik ungarlasi on koondunud Vojvodina piirkonda. Teistest kõige arvukamatest rahvustest tasub esile tõsta mustlasi, horvaate, bosnialasi, slovakke, vlahhi, montenegrolasi, rumeenlasi ja makedoonlasi. Kosovos moodustavad albaanlased suurema osa elanikkonnast – üle 93%. Järgnesid bosnialased, serblased ja türklased. Religiooni osas on Serbia liberaalne riik. Enamik elanikkonnast peab end õigeusu kirikuks. Kristlaste osakaal on umbes 85%. Katoliku koguduse liikmed - umbes 5,5%. Ülejäänud elanikud on kas moslemid või protestandid.
Serbia elanikkond
Alates 1990. aastatest jätavad vabariigi demograafilised näitajad soovida. Riigi võimud püüavad elanikke motiveerida sündimust suurendama, kuid majanduslik ebastabiilsus ja poliitilised pinged mängivad negatiivset rolli.
Aastatel 1990–1995 kasvas Serbia rahvaarv vaid 180 tuhande inimese võrra. Selle perioodi lõpuks oli rahvaarv 7,74 miljonit elanikku. Järgmistel aastatel hakkas Serbia rahvaarvu loendur langema. Negatiivset dünaamikat on täheldatud tänapäevani. Aastatel 1995–2005 numberSerbia rahvaarv on vähenenud 300 tuhande inimese võrra. Järgmise 10 aasta jooksul langes see veel 4%. Igal aastal kaotab vabariik kohalike elanike väljarände ja suurenenud suremuse tõttu kuni 0,49% oma elanikest.
Arv aastal 2015
Septembriks 2015 vähenes Serbia rahvaarv peaaegu 25 tuhande inimese võrra. Eksperdid märgivad, et aasta lõpuks on arvud üle 33 000 elaniku. Selle tulemusel langeb vabariigi rahvaarv 2016. aasta jaanuariks 7,09 miljoni inimese piirini. Seega osutub rahvastiku kasv taas negatiivseks ja jääb umbes -0,47% juurde.
2015. aastal sündis umbes 60 tuhat last ja suri 1,5 korda rohkem inimesi. Loomulik juurdekasv jäi -50% juurde. Serbias pole mitu aastat olnud rände sissevoolu.
Huvitaval kombel sünnib riigis iga päev umbes 180 last. Samal ajal on suremus kuni 270 inimest. Sellest tulenev igapäevane rahvastiku vähenemine jääb ligikaudu 90 juurde.
