Venelased oskavad üldiselt väga ligikaudselt vastata küsimusele, kus Taani asub. Ja üksikasjad elust, kultuurist, riigistruktuurist on üksustele üldiselt tuttavad. Samal ajal on Taani väga huvitava ajaloo, arenenud majanduse ja erilise eluviisiga riik.
Geograafiline asukoht
Kus on siis Taani? Päris Euroopa põhjaosas, Skandinaavias. Riigi piire pesevad Põhja- ja Läänemere veed. Maismaal külgneb see Saksamaaga, vee kaudu - Norra ja Rootsiga. Riigi pindala koos veealadega on 700 tuhat ruutmeetrit. km. Maa pindala on vaid 42 tuhat ruutmeetrit. km. Riigi rannajoone pikkus on 7300 km. See hõlmab arvukaid Taani saari. Gröönimaa on formaalselt riigi osa, kuid sellel on oma administratsioon, mis muudab selle iseseisvaks. Osariigi eripära on see, et talle kuulub suur hulk saari (umbes 400), millest 80 on asustatud. Suurim saar on Meremaa. Paljud saareosad on üksteisele nii lähedal, et on omavahel seotudsillad üksteise vahel.
Taani ulatub tervikuna tasasele alale, ainult Jüütimaa poolsaare keskosas on väikesed künkaharjad. Riigi kõrgeim punkt on 170 meetrit üle merepinna (Mollehoy mägi) ja territooriumide keskmine kõrgus on umbes 30 meetrit. Taani rannajoonel on keeruline fjordikujuline kuju.
Riik on veevarude poolest väga rikas, siin voolab kümmekond jõge, millest pikim on Gudeno. 60% Taani maast sobib põllumajanduseks. Riigi kiire asustamise perioodil loodusmetsad peaaegu hävisid ja tänapäeval kulutab riik nende taastamiseks palju ressursse. Aastas istutatakse siin tammede ja pöökidega umbes 3 tuhat hektarit. Riik arendab oma territooriumil aktiivselt nafta-, lubjakivi-, maagaasi-, soola-, kriidi-, liiva- ja kruusamaardlaid.
Riigi ajalugu
Paikades, kus Taani praegu asub, ilmusid esimesed inimesed umbes 10 tuhat aastat tagasi. Nad tulid lõunapoolsematelt aladelt pärast liustiku taandumist. Piisav alt kõrge arengutasemega stabiilne kultuur kujunes siin II aastatuhandel eKr. Uue ajastu alguses elasid Euroopa põhjaosas taani hõimud, kes vallutasid aktiivselt maid Jüütimaa lõunaosas ja Inglismaal. Kaasaegse Taani territooriumil elanud hõimude geenid said üheks oluliseks komponendiks inglise etnose kujunemisel. Keskajal said Taani viikingite hõimud kuulsaks oma sõjakuse poolest. Nad hõivasid eduk alt maa Seine'i piirkonnas ja lõidseal on Normandia hertsogiriik. Edu saatis neid Inglise alade vallutamisel. 10.–11. sajandil allus Inglismaa peaaegu täielikult Taani kuningale Canute II-le ja avaldas talle austust. 11. sajandil oli Taani territoorium väga suur, hõlmates osa tänapäevasest Norrast, Saksamaast, Rootsist. Kuid hiljem algasid tõsised sisemised lahkhelid valitsevate jõudude ja vaimulike vahel. 13. sajand oli pikaleveninud kodusõdade aeg, kuid kuningad Valdemar Neljas, Eric Kopenhaagen, Christian Esimene ja kuninganna Margrethe surusid aktiivselt maha sisemise vastupanu ja juhtisid uute maade vallutamist. Kuni 15. sajandini tugevdas Taani oma positsiooni Euroopas, 16. sajandil tungis riiki protestantism ja sai riigireligiooniks. Taani kultuur õitses 16. sajandil.
Samas osales riik kogu oma ajaloo jooksul peaaegu lakkamatult erinevates sõdades, Põhja-Euroopas käis aktiivne võitlus territooriumide pärast, riigi moodustavate rahvaste eest toimusid perioodiliselt ülestõusud ja konfliktid. süstemaatiliselt tekkis ka rahva ja aristokraatia vahel. 18.-19. sajandil toimusid riigis tõsised sotsiaalsed ja poliitilised muutused, monarhid püüdsid vähendada kiriku mõju ja võimaldada rahval paremini elada. Ei lakka ka tugev välissurve, eriti palju oli hõõrdumist Rootsiga. 19. sajandi alguses saab Taanist konstitutsiooniline monarhia, pärast mida algab "kuldajastu", siin töötab palju silmapaistvaid teadlasi, kunstnikke ja filosoofe. 19. sajandi teisel poolel saabuvad aga uued ajad, pärast sõda Preisimaaga kaotab Taani paljumaa hulk. 20. sajandi algust iseloomustas sisepoliitiline võitlus, riigis oli kujunemas mitmeparteisüsteem ja sotsialistlikud meeleolud. 1936. aastal sõlmib Taani mittekallaletungilepingu Saksamaaga, kuid siiski okupeerisid sakslased riigi 1940. aastal. Vabanemine saabus koos Briti armeega 1945. aastal. Riik on mitu aastakümmet pidanud läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks ja 1996. aastal sai ta Schengeni lepingu täisliikmeks.
Kliima
Kliimavööndis, kus Taani asub, domineerib Golfi hoovuse sooja hoovuse mõju. Riigis on parasvöötme mereline kliima ja väga palju sademeid. Taanis sajab aastas keskmiselt 600–800 mm sademeid. Aasta vihmaseim aeg on sügis. Riigis on lühikesed jahedad suved ning niisked ja pehmed talved. Keskmiselt tõuseb termomeeter suvel 18 kraadini, talvel püsib see nulli lähedal. Lumikate ei püsi Taanis üle 3 nädala aastas. Parim aeg Taani külastamiseks on maist septembrini, kuid siis tuleb olla valmis selleks, et igal ajal sajab vihma.
Haldusterritoriaalne jaotus
Alates 2007. aastast on Taani, mille kaardil eristatakse viit territoriaalüksust, keeldunud jagamast oma territooriumi kommuunideks, nagu see oli varem. Nüüd on riik jagatud viieks ringkonnaks, milles omakorda eristatakse linnu ja kommuune. Traditsiooniliselt jagavad taanlased ise oma riigi neljaks suureks osaks: lõuna-, kesk- ja põhjaosaTaani ja Meremaa, pealinnapiirkond, hoiavad lahus. Igal linnaosal ja linnal on oma valitud organid – esinduskogud. Gröönimaal ja Fääri saartel on eristaatus ning nad on autonoomsed üksused oma seaduste ja haldusega.
Taani pealinn
Riigi suurim linn ja selle pealinn Kopenhaagen asub Zeelandi, Amageri ja Slotsholmeni saartel. Asula ajalugu ulatub 12. sajandisse. Taani oli sel ajal Euroopa kaardil üsna märkimisväärne riik ja aja jooksul ainult tugevnes, nagu ka pealinn. Täna on Kopenhaagen Euroopa kõige turvalisem metropol. Linnas elab 569 tuhat inimest ja kui arvestada kogu linnastu, siis üle 1,1 miljoni. Pealinna rahvastikutihedus on väga kõrge – umbes 6,2 tuhat inimest ruutkilomeetri kohta. km. Kuid see ei mõjuta negatiivselt elukvaliteeti. Linn on elamiseks väga mugav, selle 10 linnaosas ja neljas äärelinna piirkonnas on loodud väga soodsad elamistingimused. Kopenhaagen on rikas vaatamisväärsuste ja muuseumide poolest, kuid kõige enam rabab külastajaid linna absoluutselt rahulik õhkkond. Siin on meeldiv jalutada, vaadata arhitektuurimälestisi ja hingata värsket mereõhku.
Valitsus
Taani on põhiseaduslik monarhia. Ametlikult on Taani pea kuningas, täna on see kuninganna Margarethe, ta valitseb riiki koos parlamendi, valitsuse ja peaministriga. Kuninganna vastutab peamiselt esindusfunktsioonide eest, tajuhib relvajõude, korraldab paraade, võtab vastu väliskülalisi. Kõik täidesaatva võimu põhiülesanded on peaministril, tema alluvuses on riigi ringkondade juhid. Taanis on mitmeparteisüsteem, ametiühingud esindavad olulist poliitilist jõudu.
Riiklik valuuta
Hoolimata asjaolust, et Taani on Euroopa Liidu liige, on riigil oma valuuta – Taani kroon. Ühes kroonis on 100 ajastut. Kaasaegseid 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonisi pangatähti hakati välja laskma 1997. aastal. Alates 2009. aastast on ringlusse lastud uue seeria pangatähed. Taani finantskeskus on Kopenhaagen, kus riigi rahapaja laseb ringlusse kõik pangatähed ja mündid. Siin asub ka Põhja-Euroopa suurim börs.
Rahvastik
Täna on Taanis 5,7 miljonit, meeste ja naiste arv on peaaegu võrdne, vahe on 1 protsent naiste kasuks. Taani rahvastikutihedus on 133 inimest ruutkilomeetri kohta. m. Riigi jõukas majanduslik olukord ja stabiilsus aitavad kaasa sellele, et aasta-aast alt kasvab rahvaarv umbes 20 tuhande inimese võrra, suremus jääb sündimusest veidi alla. Umbes 65% riigi elanikest on tööealised, mis aitab kaasa riigi majanduslikule heaolule. Taani keskmine eluiga on 78,6 aastat, mis on 7 aastat kõrgem kui maailma keskmine. Euroopat tänaseks haaranud rändekriis Taanit peaaegu ei puudutanud, kuigi külastajate arv on umbes 20 tuhat inimest aastas. Kuid valitsus seab rändajatele tõsised nõuded, nii et praeguseks on voog ohjeldatud.
Keel ja religioon
Taani ametlikult tunnustatud riigikeel on taani keel. Seda räägib umbes 96% elanikkonnast. Taani keel sai alguse skandinaavia üldkeelest, kuid omandas autonoomse arengu käigus unikaalseid jooni, mistõttu oleks Põhja-Euroopa erinevate riikide elanike mõistmine keeruline, kui nad inglise keeles ei suhtleks. Samuti on osa elanike seas käibel sakslased, gröönlased ja fääri saarlased. Lisaks räägib 86% elanikkonnast inglise keelt, 58% saksa keelt ja 12% prantsuse keelt.
Riigi ametlik religioon on Taani rahva luterlik kirik, põhiseaduse järgi peab monarh seda usku tunnistama. Ja kuigi taanlased pole kuigi usklikud, ütleb 81% elanikkonnast, et nad tunnistavad riigiusku ehk on kiriku koguduseliikmed. Põhiseaduse järgi on Taanis tagatud usuvabadus ning riigis on moslemite, budistide ja juutide kogukonnad.
Majandus
Taani on hästi arenenud majandusega riik, inflatsioon on siin vaid 2,4%, eelarve ülejääki hinnatakse enam kui 400 miljardile dollarile. Riigi majandus on üks stabiilsemaid Euroopas. Oma nafta- ja gaasimaardlate olemasolu võimaldas riigil vältida sõltuvust maailma energiahindadest. Taanis on väga tõhus ja tehnoloogiliselt arenenud põllumajandus. Juhtiv tööstusharu on liha- ja piimatoodete tootmine. Aga ka arenenudkartuli, nisu, igapäevase juurvilja, suhkrupeedi kasvatamine. Ühistuline juhtimisvorm loob umbes 80% kogu riigi põllumajandustoodetest. Seetõttu on tarbijahinnad Taanis üsna suure keskmise palga juures madalad. Riik eristub kaasaegsete tehnoloogiate kõrge arengutasemega, omal ajal tegi riik läbimurde industrialiseerimises ja täna kannab see vilja. Kaasaegsed metallurgia-, kerge-, keemia- ja masinaehitustööstuse ettevõtted loovad kvaliteetseid ja konkurentsivõimelisi kaupu. Tööstus annab umbes 40% rahvatulust. Samuti kasvab ja areneb aktiivselt teenindusturg.
Kultuur
Taani on rikka kultuuripärandiga riik, mida siin hoolik alt hoitakse ja propageeritakse. Omal ajal sai Taani riigikeel riiki ühendavaks põhimõtteks ja kirjandus mängis selles olulist rolli. Tuntuim Taani kirjanik on G.-H. Andersen, kuigi siin on palju teisigi märkimisväärseid autoreid, näiteks Peter Heg ja tema romaan "Smilla lumetunne". Taani on erinevate ajalooliste ajastute losside ja arhitektuurimälestiste riik, maailmatasemel monumente on siin umbes 600. Ka Taani on panustanud maailma kino arengusse, režissöör Lars von Trier kandis tema nime igaveseks kinoajalukku.
Elukvaliteet ja omadused
Taanlased on töökad ja rahulikud inimesed. Tänu sellele, et nad pidid alati võitlema olemise eest looduse ja välisjõududega ning osaliselt ka protestantismiga, kujunes välja eriline rahvatüüp.iseloomu. Taanlased teevad kõvasti ja kõvasti tööd, nad on harjunud stabiilse õitsenguga, kuid ei kipu üle tarbima. Nad on väga praktilised inimesed. Seetõttu on elu Taanis üsna mugav. Tugevaid sotsiaalseid rahutusi siin ei ole, sest valitsus pöörab suurt tähelepanu elanikkonna sotsiaalsele kaitsele. Taani on elukvaliteedi indeksi järgi maailmas viiendal kohal. Ja see ütleb palju.
