Šveitsi pealinn Genf on riigi populaarseim kultuurikeskus. Maaliliste mägedega ümbritsetud linnal on oma sümbol, mis kujutab endast purskkaevu kujutist, mis kehastab püüdlust ülespoole, taeva poole, vaimude maailma poole.
Šveitsi pealinn on ühtlasi ka samanimelise osariigi föderaalüksuse halduskeskus. See asub riigi suurima Genfi järve läänekaldal.
Šveitsi pealinn on tõeline inimelu ja mõtte risttee. See on koht, mida on külastanud palju toredaid inimesi. Tasub öelda, et tänapäeva linna territooriumil 58 eKr. suur Julius Caesar asutas impeeriumi valvamiseks piiripunkti.
Ajalugu
Genf (Šveits) oli kuni aastani 534 osa Burgundia kuningriigist. Pärast seda, kui prantslased selle vallutasid. 9. sajandi lõpuks sai Genfist vastloodud Burgundia kuningriigi pealinn.
Šveitsi praeguse pealinna hiilgeaeg langes ajavahemikule 1290–1290.aastani 1536. Siis olid linna valitsejad Savoia hertsogid. Nendel ajaloolistel aegadel leidis protestantism sooja vastukaja Geneva elanike südametes.
Seitsmeteistkümnendal sajandil saavutas linn majandussfääri suure arengu. Sel perioodil sai sellest maailma kellasseppade ja juveliiride pealinn. XVIII sajandil töötasid Voltaire ja Rousseau Genfis.
Üheksateistkümnenda ja kahekümnenda sajandi vahetusel sai Genfist (Šveits) Rahvasteliidu ja rahvusvahelise organisatsiooni "Punane Rist" asukoht. Pärast II maailmasõja lõppu asus siin ÜRO Euroopa peakorter.
Genevil (Šveits) on maine linnana, kus korraldatakse erinevaid konverentse ja rahvusvahelisi konventsioone. Siin tegutseb üle saja kahekümne panga. Seetõttu nimetatakse Genfit ka peamiseks rahandus- ja ärikeskuseks.
Loodus
Genf (Šveits) on linn, mille maastikud on lihts alt hingematvad. Pargid ja lahed, alleed ja jõed – ümbritsev loodus torkab silma oma neitsi ilus. Linnast põhja pool asub kuulus veinipiirkond. Selles piirkonnas rõõmustavad maastikud kaunite sajandivanuste tammede ja rahulike külakestega.
Genfi järve ääres on suurepärased pargid. Selle kallastel on palju väikeseid asulaid. Suurepärased Alpid kaunistavad linna maastikku. Näib, et jõuate nendeni käega.
Genfi linna (Šveits) asukoht on päris huvitav. Kahe jõe ristumiskoht, mille veed kohtuvadpealinna territooriumil, on hämmastav vaatepilt. Selles kohas täheldatakse visuaalselt eredat värvide kontrasti. Miks on Rhona ja Arva nii erinevad? Genf (Šveits) on kohtumispaik jõgedele, mis erinevad neis sisalduvate heljumi hulga ja tüübi poolest.
Rhone'i allikas on Lemani järv. Genfile lähenedes rikastab jõgi oma veekogusid suure aleuriitsega. Arva toit pärineb aga Chamonix' orus asuvatest liustikest. Kohtudes, voolavad kahe jõe hele ja tume vesi mõnda aega paralleelselt. Siin tulebki esile kahe värvi hämmastav kontrast.
Pealinna kodanikud
Genfi linna (Šveits) peeti kuni 1870. aastani riigi kõige tihedamini asustatud linnaks. Praegu on Zürich selles näitajas esikohal. Genfist ja Baselist mõnevõrra ees. Selle linna elanikkond on mitu tuhat rohkem kui pealinnas. Täna elab Genfis sada kaheksakümmend tuhat elanikku.
See on linna elanikkond. Kogu Genfi territoorium hõlmab aga veel seitset väikest asulat. Nende loend sisaldab järgmist:
- Vernier, rahvaarv kolmkümmend tuhat;
- Lancy, elanikkond kakskümmend kuus tuhat;
- Meran, elanikkond kakskümmend tuhat;- Carouge kaheksateistkümne tuhande elanikuga;
- Onet 16 500 elanikuga;
- Kolmeteistkümne tuhande elanikuga Tone;
- Versoix, rahvaarv 11 000.
Šveitsi pealinnon linnas elavate välismaalaste arvult esikohal. 40 protsenti elanikkonnast on esindatud enam kui saja kaheksakümne rahvusega.
Kliima
Ilm Genfis on tüüpiline Kesk-Euroopa territooriumile. Kevadel jääb keskmine õhutemperatuur vahemikku kolm kuni kolmteist kraadi. Suvi on lahe. Kõige soojemal perioodil soojeneb õhk kuni kuueteist-kaheksateist kraadini. Talvel võib esineda kerget pakast. Keskmine õhutemperatuur jääb sel perioodil vahemikku miinus neli kuni pluss neli kraadi. Genfi sügis on ka jahe. Seda iseloomustab keskmine temperatuur kuus kuni kaksteist kraadi Celsiuse järgi.
Vanalinnaekskursioonid
Genfi (Šveits) vaatamisväärsused ei jäta ükskõikseks ühtegi turisti. Unustamatu mulje jätab kindlasti Jet d'O purskkaev, mis on linna peamine vaatamisväärsus. Purskkaev viskab sekundi jooksul välja viissada liitrit vett. Samal ajal ulatuvad joad 147 m kõrgusele. Tuule suuna saab alati määrata purskkaevu veesamba järgi.
Linna ainulaadne ja uudishimulik maamärk on lillekell. Need asuvad Promenade du Laci ääres ja neil on maailma suurim sekundiosuti. Selle pikkus on kaks ja pool meetrit. Kella koguläbimõõt on 5 m. Rhone'i jõgi jagab Šveitsi pealinna kaheks osaks. Vasakul kaldal asub Genfi vana keskus koos raekoja, katedraali ja kitsaste tänavatega. Selles linnaosas on palju kohvikuid, poode ja kahuvitavad muuseumid. Paremkalda on hõivanud rahvusvaheline Genf. Selles linnaosas on nii ÜRO palee kui ka maailmakuulsate organisatsioonide hooned.
Genfi vasakkalda peamine vaatamisväärsus on Püha Peetruse katedraal. Selle protestantliku templi lähedal asub Taveli maja. Seda külastades saate tutvuda linna üksikasjaliku ajalooga. Veidi eemal on väljak Raekojaga. Selle ajaloolise hoone ühes saalis kirjutati 1864. aastal alla Punase Risti Genfi konventsioonile.
Ringkäik vanas linnaosas viib iga turisti kindlasti bastionide parki. See on ilus koht, mis asub endiste linnakindlustuste jäänustel. Park piirneb ühelt poolt ülikooliga ja teiselt poolt nn Reformimüüriga.
Kindral Dufourile püstitatud monumenti saab näha New Square'i kesklinnas. See komandör ühendas omal ajal Šveitsi. Samal väljakul asub Rathi muuseum, kus toimuvad suurimad kunstinäitused. Lähedal asub iidne Plenaple kalmistu. Selle territooriumil asub Jorge Luis Borgese haud. Rhône’i jõe keskel asuval saarel asub kunstikeskus, mis avati ruumides, kus varem asusid tapamajad. Seal saab imetleda ka iidset torni, mille kunagi ehitasid piiskopid.
Uues linnas ringi jalutamine
Rhône'i parem kallas on tähelepanuväärne ÜRO palee poolest. Seal on ka paljude kuulsate hooneterahvusvahelised organisatsioonid. ÜRO palee ehitati tohutult ilusasse parki.
See on omamoodi riik riigis, samuti Euroopa suurim messikeskus. Seda kohta tasub külastada, et näha kuulsat Kadunud sammude saali ja koosolekusaali. Unustamatu mulje jätab park ise, kus elab enam kui esimene põlvkond paabulinde, mis kunagi kingiti Rahvasteliidule.
Transport
Kõige praktilisem ja odavam viis Šveitsi pealinnas liikumiseks on jalgsi. Ainult need võimaldavad turistidel tunda linnaelu mõõdetud rütmi ja nautida selle vaateid. Aega säästa soovijatele on ühistransport. Sellel reisimine on üsna taskukohane. Genfis algavad paljud bussi- ja trammiliinid pearaudteejaama sissepääsu ees, Place Cornavin. Bussiliin 8 viib teid otse Palais des Nationsi.
Linnatransport töötab kella viiest kuni südaööni. Pileteid saate osta kas peatustesse paigaldatud automaatidest või transpordifirmade kontorites asuvast keskjaamast, kus teile pakutakse tasuta kohalike marsruutide kaarte.
Genfis sõidavad ka trollid ja elektrirongid. Nende teenuste kasutamiseks peate ostma piletid otse peatustest.
Jalgrattaid saab rentida Genfis. Tema pealkõige parem on linnas ringi sõita. Jalgrattaga sõitmine pealinna tänavatel on raske liikluse ja munakivisillutiste tõttu.
Kuidas sinna jõuda
Genfi linnal (Šveits) on privilegeeritud geograafiline asukoht. Pariisist või Milanost saab sinna lennata vaid tunniga ning Roomast, Londonist või Madridist kahega. Moskvast saab kolme ja poole tunniga.
Nii et teie sihtkoht on Šveits (Genf). Selle linna lennujaam asub korraga kahe osariigi territooriumil. Lisaks Šveitsile on see ka Prantsusmaa.
Täna suudab Genfi rahvusvaheline lennujaam vastu võtta kõiki olemasolevaid õhusõidukeid ja teenindada aastas 12 miljonit reisijat. Saabumisel Šveitsi pealinna pääsemiseks tuleb hankida tasuta rongipilet spetsiaalsest automaadist, mis linna sõidab. Sõit lennujaamast Genfi kestab vaid kuus minutit.
Aeg
Šveitsis on kellaosutitest kaks tundi maas Moskva omadest. Seda tasub reisi planeerimisel arvestada.
Hotellid
Kas olete valinud oma puhkuseks Šveitsi (Genfi)? Paljudele turistidele mõeldud hotellid ei tundu päris odavad. Peaaegu kõik hotellid teevad lisahinda üsna tavalistele tubadele. Neil, kes kavatsevad majutuse pe alt kokku hoida, läheb raskeks. Isegi öömaja ööbimine ületab üleeuroopalised hinnad. Teisest küljest on Genfi hotellid osutunud Vana Maailma kõige luksuslikumateks.
